VIDEO | 96-aastasena suri Prantsusmaa paremäärmuslaste pikaajaline juht Jean-Marie Le Pen

Täna suri 96-aastasena Prantsusmaa paremäärmusliku Rahvusrinde kaasasutaja Jean-Marie Le Pen.

2002. aastal jõudis Le Pen Prantsusmaa presidendivalimiste teise vooru. Paremäärmuslaste juhtimise võttis isalt üle tütar Marine Le Pen, kes muutis erakonna Prantsusmaa üheks juhtivaks poliitiliseks jõuks, Rahvuskoguks.

Endine õhudessantväelane Le Pen, kes juhtis erakonda Rahvusrinde nime all aastatel 1972-2011, oli olnud mitu nädalat hooldusasutuses ja suri täna keskpäeval lähedastest ümbritsetuna, teatas perekond, vahendab Guardian.

Le Pen oli veel eelmisel aastal koos tütrega kohtu all seoses süüdistustega, et nemad ja teised Rahvuskogu liikmed petsid Euroopa Parlamendilt libatöökohtadega raha välja. Jean-Marie Le Pen vabastati tervislikel põhjustel kohtus kohal käimisest.

Le Pen kutsus korduvalt esile sõnasõdu ja kohtuvaidlusi oma vaadete pärast holokaustile, mida ta nimetas Teise maailmasõja ajaloos paljaks detailiks. Samuti kiitis Le Pen Prantsusmaa sõjaaegset Vichy valitsust, mis tegi koostööd Saksa okupatsioonivõimudega.

Le Pen on korduvalt süüdi mõistetud ja trahvi saanud inimsusevastaste kuritegude vaidlustamise eest. 2014. aastal väitis Le Pen, et tappev Ebola viirus võib olla lahendus maailma ülerahvastatuse vastu. Kaks aastat hiljem mõisteti ta süüdi vihkamise ja etnilise diskrimineerimise õhutamises, sest ta oli kolm aastat varem avalikul kohtumisel öelnud, et iga roma linnas tekitab löövet ja haiseb.

Le Penist sai Rahvusrinde eluaegne auesimees, kui tütar Marine erakonna juhtimise 2011. aastal üle võttis. 2015. aastal viskas Marine aga isa erakonnast välja, kui viimane keeldus oma keelt taltsutamast, kui Marine püüdis erakonna mainet puhastada. Marine’il õnnetus isa lõpuks erakonnast välja saada alles 2018. aastal pärast mitmeid kohtuasju.

Le Pen kandideeris Prantsusmaa presidendiks viis korda ja šokeeris riiki 2002. aastal, kui lülitas esimeses voorus konkurentsist välja sotsialist Lionel Jospini ja läks teises voorus vastamisi Jacques Chiraciga. Viimane võitis siiski 82 protsendiga häältest.

Jean-Marine Le Pen sündis bretooni kaluri ja viimase õmblejannast naise ainsa lapsena. Tema isa suri, kui ta oli 14-aastane, kui kalavõrku sattus miin ja plahvatas. 16-aastasena püüdis Le Pen sõjaväkke minna, aga teda ei võetud nooruse tõttu vastu. Hiljem ühines Le Pen Prantsusmaa võõrleegioni õhudessantrügemendiga ning võttis osa koloniaalsõdadest Indo-Hiinas ja Alžeerias. Le Peni süüdistati vangide piinamises.

„Mul pole midagi varjata. Me piinasime, sest seda tuli teha. Kui sa oled kinni võtnud kellegi, kes on just pannud 20 pommi, mis võivad iga minut plahvatada, ja ta ei taha rääkida, pead sa kasutama erakorralisi meetodeid, et panna teda seda tegema,“ ütles Le Pen 1962. aastal ajalehele Combat. Hiljem eitas Le Pen edasisi süüdistusi Alžeerias toimunud piinamistes ja väitis, et need on vasakpoolse valitsuse vandenõu tema mustamiseks.

Parlamenti valiti Le Pen esimest korda 1956. aastal ja Rahvusrinde üks asutajatest oli ta 1972. aastal. Parlamenti jäi Le Pen kuni 1988. aastani. Aastatel 2004-2019 oli Le Pen Euroopa Parlamendi liige. Aastatel 2010-2015 oli Le Pen ka Provence-Alpes-Côte d’Azuri regiooni esinduskogu liige.

Esimese naise Pierrette’iga sai Le Pen kolm tütart, kellest Marine on noorim. Viimasel ajal oli ta teadete kohaselt kõige lähedasem tütretütre Marion Maréchaliga, kes on tema keskmise tütre Yann Le Peni tütar. Oma teise naise Janyga abiellus Le Pen 1991. aastal.