Hulk halbu märke. Lääneriikidest tulevad uudised pakuvad Ukrainale vähe rõõmustavat

Ühest küljest ei ole ükski olulisem lääneriik oma ametlikku poliitikat seni muutnud ning vähemasti eurooplased lubavad Ukraina sõjalist ja diplomaatilist toetamist igal juhul jätkata. Detsembris tegi seda näiteks Tallinnas teiste samameelsete riikide juhtidega kohtunud Briti peaminister Keir Starmer, kes kutsus Ukrainale antavat abi „duubeldama.“ Saksa valitsuse pressiesindaja kordas sel nädalal, et rahukõneluste saavutamiseks tuleb Ukrainale tagada jõupositsioon.

Samas tilgub lääne pealinnadest ridamisi üksikuid uudiseid poliitiilistest arengutest ja avaldustest, mis moodustavad kokku panduna Ukraina toetajate jaoks murettekitava mustri.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles esmaspäeval peetud kõnes esimest korda, et Ukraina peab olema valmis „realistlikuks aruteluks“ territooriumi loovutamise üle. Ta lisas siiski, et kõnelusi selle üle saavad pidada vaid ukrainlased ning kiireid ja lihtsaid lahendusi olukorrale ei ole.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz eitas ühe opositsioonisaadiku esitatud väiteid, et ta kavatseb enne 23. veebruari valimisi Kremlisse sõita.

Ühest küljest ei ole ükski oluline lääneriik ametlikku poliitikat seni muutnud ning vähemasti eurooplased lubavad Ukraina sõjalist ja diplomaatilist toetamist igal juhul jätkata. Detsembris kutsus näiteks Tallinnas teiste samameelsete riikide juhtidega kohtunud Briti peaminister Keir Starmer, Ukrainale antavat abi kahekordistama. Saksa valitsuse pressiesindaja kordas sel nädalal, et rahukõneluste saavutamiseks tuleb Ukrainale tagada jõupositsioon.

Samas tilgub lääne pealinnadest ridamisi üksikuid poliitilist arengut ja avaldusi puudutavaid uudiseid. Kokku panduna moodustavad need Ukraina toetajate jaoks muret tekitava mustri.