Keit Kasemets võttis peaminister Kristen Michali ettepaneku vastu ja tõuseb riigisekretäri kohale

Eile teatas peaminister Kristen Michal (Reformierakond), et teeb kliimaministeeriumi kantslerile Keit Kasemetsale ettepaneku hakata järgmiseks riigisekretäriks. Kasemets ütles, et võtab pakkumise vastu ning ei näe probleemi selles, et ametikohalt kaotati juriidilise kõrghariduse nõue.

Kasemets kohtus eile pärastlõunal peaministriga, et arutada Michali ettepanekut.

„Rääkisime peaministriga tema visioonist Eestile, ootustest riigisekretärile ja Riigikantseleile. Visioon on mulle sümpaatne, rohkem vabadusi inimestele ja ettevõtetele, vähem riigi sekkumist ja regulatsioone. Ootused riigisekretärile on kiirendada vajalikke reforme avalikus sektoris, et aidata kaasa majanduskasvule ja parema ettevõtluskeskkonna loomisele. Loomulikult ka Eesti julgeolu tagamine ja üha sagenevatele hübriidrünnakutele vastu seismine,“ ütles Kasemets.

Ta lisas, et otsustas peaministri pakkumise vastu võtta. „Valitsuse töö toetamisega olen tegelenud oma karjääri jooksul kaugelt rohkem kui Kliimaministeeriumi teemadega. Olen töötanud üle 10 aasta Riigikantselei võtmekohtadel EL sekretariaadi juhi ja strateegiadirektorina koos nelja peaministriga - Laar, Kallas, Parts, Ansip. OECDs töötades olen nõustanud kümneid valitsusi OECD riikides ja mujal, kuidas valitsuse tööd paremini korraldada,“ märkis ta.

„Mul ei ole kahtlust, et saan riigisekretäri tööga hästi hakkama ning arendan riigikantseleid nii, et see suudab veel paremini toetada ministritele olulisi reforme ja olla avaliku sektori muutuste eestvedaja,“ lisas Kasemets. „Üldiselt on Eesti avalikus sektoris asjad hästi aga regulatsioonid ja tihtilugu avalik sektor ise on läinud liiga vohama. Muutunud ettevõtjatele ja inimestele liiga koormavaks ja takistavaks. Asja tuleb ajada lihtsamalt ja kiiremini.“

Kasemets lisas, et ühegi erakonnaga pole tal plaanis liituda ei praegu ega ka tulevikus. „Sama käib valimistel kandideerimise kohta. Tugev ja sõltumatu avalik teenistus on olnud Eesti edu aluseks aastaid, soovin seda väärtust hoida ja arendada. Eesti vajab avalikus sektoris tugevaid tippjuhte,“ ütles ta.

Juriidilise kõrghariduse nõude kaotamises probleemi ei näe

Alates möödunud aasta suvest on räägitud Kasemetsast kui võimalikust järgmisest riigisekretärist. Michal rääkis toona, et näeb seda võimaliku variandina, aga selgitas, et esmajoones tegeletakse sellega, et riigisekretäri kui sellise roll üleüldiselt muutub.

Kui varem võis riigisekretär olla üksnes juriidilist kõrgharidust omav isik, siis riigikogus läbis möödunud aasta lõpus kolmanda lugemise seaduseelnõu, mille tulemusel see nõue kaotati. Kasemetsal pole juriidilist kõrgharidust, ent tal on magistrikraad politoloogias.

Opositsioonierakondade poliitikud on seda kritiseerinud, öeldes, et seadust muudeti selleks, et Kasemets riigisekretäriks saaks. Kasemets ise sellega ei nõustu.

„Riigisekretäri ja riigikantselei roll on 20 aastaga, mil juriidilise hariduse nõue kehtestati, põhimõtteliselt muutunud. Riigikantselei juhib kriisidega toimetulekut, Euroopa Liidu poliitika kujundamist, koordineerib strateegiate ja poliitikate väljatöötamist ja strateegilist kommunikatsiooni. Järjest enam peaks riigikantselei riigisekretäri juhtimisel toetama ministreid ja valitsust oluliste reformide elluviimisel,“ sõnas Kasemets.

„Riigisekretär peab olema tippjuht, kes suudab riigikantselei juhina toetada valitsust riigis oluliste muutuste elluviimisel. Ka rahvusvahelises võrdluses on juriidilise hariduse nõue pigem erand kui reegel,“ märkis ta.

Michal märkis, et otsustab teha ettepaneku Kasemetsale, sest Kasemets on töötanud erinevatel avaliku sektori keskastmejuhi ja tippjuhi ametikohtadel Eestis ja rahvusvahelistes organisatsioonides üle 20 aasta. „Sellest üle 10 aasta riigikantseleis EL asjade juhi ja strateegiadirektorina. Tal on pikk rahvusvaheline kogemus, OECDs tegeles valitsuste nõustamisega kuidas valitsuse tööd korraldada ning tunneb väga hästi Euroopa Liitu, on 5 aastat töötanud Euroopa Komisjonis. Lisaks on ta olnud Eesti tippametnik MKMis ja nüüd kliimaministeeriumis,“ põhjendas Michal valikut.

Ametist lahkuv riigisekretär Taimar Peterkop sõnas, et ta on olnud ühe pika kriiside aja juht 6 aastat ja ta on väga tänulik usalduse eest kõikidele peaministritele. „Tänan kõiki koostöö eest. Minu eriline tänu kuulub riigikantselei inimestele, kellega koos on alati olnud kindel tunne kerge jalaga raskustele vastu astuda. Oleme põhjalikult valmistunud julgeolekukriisideks ja võitsime koos COVIDi. Nagu olen varem öelnud, lahkun pärast valmisolekuseaduse (VOS) valmimist,“ ütles ta.

Peterkop lisas, et oma edasistest plaanidest annab ta teada hiljem. Ta on olnud riigisekretär alates 2018. aastast. 2023. aasta detsembris algas tal teine viie aasta pikkune ametiaeg, ent hiljem ütles, et ei plaani olla teist ametiaega lõpuni.