Halduskohus: Kalle Grünthal rikkus Facebooki postitatud videoga isikuandmete kaitse reegleid

Tallinna Halduskohus tegi otsuse, millega jättis rahuldamata Riigikogu liikme Kalle Grünthali kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) ettekirjutuse vaidlustamiseks. Otsus kinnitab AKI seisukohta ja rõhutab, et ka rahvaesindajad peavad järgima isikuandmete kaitse nõudeid.

Tallinna Halduskohus leidis, et kaebaja rikkus selgelt teise isiku (Sotsiaalministeeriumi ametnik) eraelu puutumatust, avaldades Facebookis video, mis sisaldas K. Grünthali ja Sotsiaalministeeriumi ametniku telefonivestlust. Videos oliväljendatud ametniku nimi ja tuvastatav ametniku hääl. Vestluse lõpus avaldas ametnik isiklikku teavet oma tervisliku seisundi kohta. Salvestist nägi üle 33 000 inimese, see kogus 944 jagamist ja 205 kommentaari, millest osad sisaldasid isiklikke rünnakuid ametniku vastu. Kommentaariumis oli avaldatud ka ametniku foto.

AKI kohustas Kalle Grünthali eemaldama video või muutma selle selliselt, et isikuandmed poleks tuvastatavad. Näiteks oleks tulnud häält moonutada või asendada vastused transkriptsiooniga. Lisaks tehti sunniraha hoiatus – kui Kalle Grünthal ettekirjutust ei täida, võib määrata kuni 1 000 euro suuruse sunniraha iga rikkumise eest. Kalle Grünthal pöördus AKI ettekirjutusega Tallinna Halduskohtusse.

Tallinna Halduskohus leidis, et sellise video avaldamine kvalifitseerub isikuandmete töötlemiseks. Kuigi ametnik ei esitanud vastuväiteid salvestamisele, tegi ta selgeks, et ei nõustu oma andmete avalikustamisega. Andmekaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema selge õiguslik alus, mida kaebajal antud juhul ei olnud.

Kaebaja väitis, et video avaldamine oli osa tema parlamentaarse kontrolli ülesannetest, kuna ta soovis juhtida tähelepanu ametniku võimalikele tööülesannete rikkumistele. Kohus lükkas selle väite tagasi, leides, et parlamentaarne kontroll toimub seadusega sätestatud vormis, mitte isiklike sotsiaalmeediapostituste kaudu. Selline tegevus ei olnud seotud Riigikogu kui institutsiooni põhiseaduslike ülesannetega ega andnud kaebajale õigust töödelda isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta.

Kohus lisas, et isegi ametnikel, kelle tegevus võib olla avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, on õigus eraelule ja privaatsusele. Riigikogu liikme staatus ei anna automaatset õigust privaatsusõiguste rikkumiseks ega isikuandmete töötlemiseks.

Kohus leidis, et AKI järelevalvepädevus laieneb ka Riigikogu liikmete tegevusele. Kohus viitas Euroopa Liidu Kohtu otsustele, mille kohaselt ei saa liikmesriigid jätta andmekaitse reegleid täitmata, viidates järelevalveasutuse pädevuse puudumisele teostada parlamendi üle järelevalvet.

Kohtuotsus kinnitab, et privaatsusõiguste kaitset tuleb järgida ka olukordades, kus avaliku elu tegelased soovivad rõhutada ametnike käitumisega seotud probleeme. Kohus rõhutas, et isikuandmete kaitse seadus ja andmekaitse üldmäärus kehtivad kõigile, sealhulgas rahvaesindajatele.

Halduskohtu otsus ei ole veel jõustunud ning sellele saab esitada kaebuse 14 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule.