„Rüütlist jäi positiivne mulje. Olud ei olnud tema valitud,“ kommenteeris Halonen telefoni teel Helsingin Sanomatele.

„Rüütel oli oma ajastu härrasmees. Tegi seda, mida antud olukorras suutis,“ märkis Halonen.

Halonen iseloomustas Rüütli kurssi Eesti taasiseseisvumise ajal mõõdukana.

„Ta oli Eesti iseseisvuse toetaja ja läänele orienteeritud,“ ütles Halonen.

Halonen nimetas Rüütlit ka „selgelt eestlaseks, kes oli Eestis“.

„Ta esindas tõeliselt maakondade konservatiivset elanikkonda,“ märkis Halonen.

Isiklikest kohtumistest Rüütliga on Halonenile meelde jäänud eelkõige Tallinna Pirita kloostri Rootsi kaitsepühaku Birgita 700. sünniaastapäeva tähistamine 2003. aastal Rootsis Vadstenas.

Pikal pidupäeval räägiti peamiselt ladina ja inglise keelt, mida Rüütel ei osanud.

„Ta ei saanud aru, aga oli kogu päeva kannatlik ja viisakas,“ meenutas Halonen, kellele Rüütli kannatlikkus muljet avaldas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid