Postiseaduse muudatus annaks Eesti Postile võimaluse hindu tõsta ja kasumit teenida
(81)![Omniva](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/370dc5a1-082e-4919-b515-05728e96d28d.jpg?noup&w=1200&h=711)
Regionaal- ja põllumajandusministeerium algatas postiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi saaks postiteenuse pakkuja hindu tõsta. Veel pole selge, kui palju seda tehtaks ja kas postiteenuse kvaliteet paraneks.
Seadusemuudatuse eesmärk on kohandada postituru regulatsiooni tänapäeva vajadustele. Eelnõus tuuakse esile, et elektrooniliste teenuste kiire areng on muutnud traditsioonilise posti rolli, vähendades kirjade hulka, kuid suurendades nõudlust pakiteenuste järele. Seetõttu nähakse ette mitut märkimisväärset muudatust.
Eesti Posti kulu analüüsi põhjal on selgunud, et universaalse postiteenuse osutaja riigisisese ja rahvusvahelise kirisaadetise lihtsaadetisena edastamise teenuse müügihind jääb oluliselt alla teenuse omahinnale. Seega üks suuremaid muudatusi oleks postiteenuste hinna kujundus.
Senine „taskukohase tasu“ mõiste asendatakse „põhjendatud tasuga“, mis tähendab, et teenuse hind peab katma pakkujal kõik teenuse osutamise tegelikud kulud ning sealjuures võimaldama universaalse postiteenuse osutajal kasumit teenida. Samas lubatakse, et hinnad jäävad mõistlikuks ja õiglaselt kujundatuks, et teenust oleks endiselt mugav kasutada.
Tugevdatakse ka konkurentsiameti järelevalvet. Praegu on teenuse hinna kontrollimise mehhanism paindlikum, kuid edaspidi hakkab konkurentsiamet kontrollima universaalse postiteenuse tasusid ning nende põhjendatust, et hinnad ei tõuseks põhjendamatult kõrgeks. Vajaduse korral jagab amet ka soovitusi. Muudatuse alusel aga ei kasvaks ameti töökoormus, vaid üldine töökoormus väheneks, suureneks ameti järelevalvepädevus.
Postiteenus paindlikumaks
Universaalse teenuse osutajal oleks ka lihtsam oma kanderinge tõhustada, arvestades tegeliku nõudlusega. Direktiiv ei sätesta üheselt, et igasse konkreetsesse piirkonda peab postisaadetise kohale toimetama viiel päeval nädalas. Eelnõus peetakse oluliseks, et ka riigisisene regulatsioon oleks seega võimalikult paindlik.
Samuti on plaanis postivõrku laiendada. Sellesse lisatakse pakiautomaate ning liikuvaid ja tellitavaid juurdepääsupunkte. Traditsioonilised postkontorid ja kirjakastid jäävad alles, kuid teenuseosutajad saavad suurema vabaduse valida, kuidas ja kus teenuseid osutada.
Universaalse postiteenuse osutajal kaob ühtlasi kohustus osutada rahasiirdeteenuseid, kuid pensionide ja toetuste kojukanne jääb endiselt alles. Põhjuseks tuuakse sularaha käitlemise suur kulu ning karmistunud järelevalvenõuded. Samas lubatakse, et eakad saavad oma pensionid ja toetused endiselt kätte mugaval viisil.
Praegu kasutavad rahasiirdeteenust peamiselt ärikliendid, keda on ligi 60%, erakliente on umbes 40%. Kuna rahasiirdeteenust pakuvad turul ka muud teenuseosutajad, loobub universaalse postiteenuse osutaja selle teenuse osutamisest.
Perioodikatoetus
Arutati ka perioodiliselt ilmuvate väljaannete kojukande päevade arvu vähendamist, kuid selgus, et seda arvu muuta ei soovita. Siiski kõlas ka seisukoht, et ühe kandepäeva võrra vähendamine turgu negatiivselt ei mõjutaks, ning peetakse tõenäoliseks, et tulevikus loobuvad kirjastajad vabatahtlikult mõnest päevast.
Riik toetab edaspidigi maapiirkondades perioodika kohaletoimetamist. Kaaluti ka allutada väljaannete edastamise hind konkurentsiameti järelevalvele, kuid leiti, et see poleks siiski mõistlik, kuna perioodika edastamine on sarnaselt teiste postiteenustega vabaturu teenus.
Huvitav on ka see, et eelnõu järgi saaks praegune teenusepakkuja Eesti Post kuus kuud hoitud postisaadetisi annetama hakata. Praegu saab teenusepakkuja saadetise hävitada või müüa, kuid oksjoneid korraldada on ettevõtte väitel kulukas.
Uus aeg
Seaduse muutmist põhjendatakse sooviga mitte ajale jalgu jääda. Postiturg on viimase 15 aasta jooksul oluliselt muutunud. Kui 2019. aastal edastati Eestis universaalse postiteenuse kaudu 12,5 miljonit saadetist, siis 2023. aastal oli see arv vähenenud 4,2 miljonini.
Sarnane trend on ka paljudes teistes riikides, kus traditsioonilised postiteenused on asendunud digilahendustega. Samal ajal on pakiveod ja e-kaubandus hüppeliselt suurenenud, tuuakse eelnõus esile. Seadusemuudatusega annab valitsus postiteenusepakkujale mõnes mõttes vabamad käed.
Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik riigikogu poolthäälteenamus. Kui seadus heaks kiidetakse, rakendatakse muudatusi järk-järgult, et anda postiteenuseosutajatele ja tarbijatele piisavalt aega kohaneda. Ühtlasi veel arutletakse, kas muudatus tagab parema postiteenuse või teeb selle kallimaks ja raskemini kättesaadavaks.
Eesmärk on seadus jõustada tänavu 1. juuliks.