Uurijad väidavad, et kümnest suurimast Venemaa kasevineeri eksportijast seitse tarnivad seda jätkuvalt Euroopa Liitu, sh Eestisse. Materjali kasutatakse mööbli, parketi, spordivarustuse ja mänguasjade tootmisel.

Vineeri toodetakse Venemaal ja Valgevenes, kuid dokumentides registreeritakse see teiste riikide toodanguga, näiteks Hiina, Kasahstani, Gruusia ja Türgi omana.

Autorid märgivad, et suurimad vineeri importijad on Poola, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Iga päev imporditakse EL-i 22 konteinerit sanktsioneeritud kaupa.

Ühe suurima sanktsioneeritud vineeri eksportijana tuuakse välja Kasahstani firma Initiative 2015. Ettevõte alustas kasevineeri eksportimist 2023. aasta keskel ja on sestsaadik edestanud kõiki konkurente. Kuigi firmal pole ühtki tootmisrajatist, on see saanud riigi suurimaks kasevineeri eksportijaks. Uurijate väitel oli tänavu Initiative´i üks suurimaid kliente Eesti ettevõte Technomar & Adrem.

Uurimine väidab, et 2022. aasta juulist, mil piirangud kehtestati, kuni 2024. aasta oktoobrini, mil esitati viimane statistika, ostsid EL riigid sanktsioneeritud vineeri kokku 1,5 miljardi euro väärtuses.

Lisaks rõhutavad uurimise autorid, et isegi kui vineer poleks olnud sanktsioonide all, võinuks selle import ikkagi olla ebaseaduslik, kuna EL keelab ebaseaduslikult raiutud puidu impordi. Uurijate hinnangul võib seesugune puit moodustada olulise osa Venemaa tarnijate kasutatavast toodangust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid