Ametkonna õiguskaitse- ja väljasaatmisoperatsioonide missiooni nimekirja kuulub kokku üle 1,4 miljoni inimese, kellest enim on pärit Hondurasest (261 000), Guatemalast (253 000) ja Mehhikost (252 000).

Telekanali avaldatud dokumendis märgib ICE, et 2024. aasta 24. novembri seisuga on selles nimekirjas 1 445 549 mittekodanikku. Tegemist on isikutega, kelle kohta on langetatud lõplik väljasaatmiskorraldus, kuid kes ei viibi vahi all.

Väljasaatmisotsus kehtib dokumendi kohaselt ka 94 Eesti kodaniku suhtes. Nimekirjast leiab aga pea kõigi riikide kodanikke, sh Leedu (259), Läti (125), Rootsi (120) ja Soome (22) omi.

Välisministeeriumi meediabüroo direktor Liisa Toots tunnistas, et Eesti on teadlik USA ametkondade plaanist, ent ei ole saanud ametlikku informatsiooni ega põhjendusi, mis põhjustel inimesed peavad USA-st lahkuma. „Teadaolevalt puudutab see otsus Ameerika Ühendriikides illegaalselt viibivaid Eesti kodanikke,“ märkis ta.

Tootsi kinnitusel võtab Eesti oma kodanikud tagasi. „Kui Eesti kodanikud vajavad tagasipöördumiseks dokumente, siis meie välisesindused on neid alati valmis aitama. Välisministeerium aga ei saa tasuda inimeste reisimise ja majutusega seotud kulusid,“ sõnas ta.

Rahvastikuregistri andmetel on oma elukoha USA-s registreerinud 5533 Eesti kodanikku.

USA president Donald Trump esitas oma esimesel töönädalal ametkondadele nõudmise suurendada dokumentideta migrantide vahistamist ja riigist väljasaatmist. Ajaleht The Times kirjutas, et Valge Maja eesmärk on 1500 dokumentideta migrandi vahistamine päevas. Kas see puudutab ka Eesti kodanikke, on teadmata. Ühtlasi ei ole teada, mis põhjustel on nende suhtes langetatud lõplik väljasaatmisotsus.

Hinnanguliselt elab USA-s enam kui 11 miljonit dokumentideta migranti.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid