12. märts
Teisipäeva kõnelused lõppesid suhteliselt soodsalt Ukraina jaoks, kes sai taas juurdepääsu USA relvaabile ning luureinfole ning ei pea omalt poolt esialgu midagi tegema, kuni Kreml kokkuleppega ei nõustu. Venemaa esindajate sõnul on neil relvarahuga raske leppida ning sõjapropagandistid anuvad Kremlit, et seda ei tehtaks. Ainuotsuse teeb aga siiski Vladimir Putin, mitte riigiduuma või sõjablogijad.
USA erisaadik Steve Witkoffi oodatakse lähiajal Moskvas ning Donald Trumpi sõnul võib ta peagi pidada ka ise uue telefonivestluse Vladimir Putiniga.
Ukraina väed on nähtavasti lahkumas Kurski oblastist, kaotades sellega ühe senise trumpkaardi võimalikel rahukõnelustel. Tõsi, Ukraina meedias liiguvad oletused, et taandumine võis toimuda USA nõudel. Tegu on oletuse ja tõlgendusega, kuna ükski kõnelustega seotud allikas pole seda ametlikult ega mitteametlikult väitnud.
11. märts
Päeva põhisündmuseks on Saudi Araabias alanud USA ja Ukraina kõrgete ametnike kohtumine. Enne seda ütles USA välisminister avalikult välja, et USA nõuab Ukrainalt valmisolekut Venemaale territooriumi loovutada. Õhtul selgus ka kokkuleppe sisu: Ukraina pool kinnitas nõusolekut koheseks relvarahuks ja USA lubas taastada senise luure- ja kaitsekoostöö.
Ukraina korraldas päeva sissejuhatuseks suurejoonelise droonirünnaku Moskva vastu, et anda kaalu oma ettepanekule sellised rünnakud mõlemalt poolt peatada.
Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoff teatas, et kohtub sel nädalal Moskvas taas Vladimir Putiniga.
Lähis-Ida ekspert Peeter Raudsik rääkis, mida annab Saudi Araabia printsile Vene-USA ja USA-Ukraina kõnelustel vahemeheks olemine.
10. märts
Teisipäeval kohtuvad Saudi Araabias Ukraina ja USA valitsuse esindajad, et arutada Ukraina maavarade jagamist ning Vene-Ukraina sõja lõpetamise võimalusi.Ukraina plaanib seal teha ettepaneku osaliseks relvarahuks, millega nii Venemaa kui Ukraina piiraksid mõningal määral lahingutegevust.
USA diplomaatiaga kursis allikas ütles CNN-ile, et lisaks kohtuvad USA valitsuse esindajad Saudi Araabias sel nädalal ka Vene delegatsiooniga.
USA president Donald Trump kommenteeris pühapäeval Venemaaga ja Ukrainaga peetavaid kõnelusi ja ütles, et Ukraina riiklus võib hävida ka juhul, kui USA toetust jätkaks.
Sotsiaalmeedias puhkes sõnasõda Valge Maja nõuniku ja kosmosefirma SpaceX-i juhi Elon Muski ning Poola välisministri Radosław Sikorski vahel. Sellega liitus ka USA välisminister Marco Rubio.
9. märts
Ekspert seletab Fortele, miks Ukraina pidi hakkama USA luureandmetest ilmajäämise eest kohe maksma sõdurite ja tsiviilisikute eluga.
Politoloog Anton Barbašin arutab, kuidas USA isolatsionism hakkab ülejäänud maailma mõjutama.
Enne G7 ministrite kohtumist teatatakse, et pidevalt Vene nafta ostmist kritiseerivale USA-le ei sobi enam ka Vene naftaäri tõkestamine.
USA telekanali teatel on Donald Trump alluvatele öelnud, et relvaabi taastamist ei tule enne, kui Ukraina on leppinud alade loovutamisega, sõjaaegsete valimistega ja võib-olla ka Volodõmõr Zelenskõi tagasiastumisega.
8. märts
Venemaa korraldas Ukrainale suure raketirünnaku pärast seda, kui Ukraina jäi ilma USA luureandmeteta. Trump väljendas mõistvat suhtumist Venemaa intensiivistunud rünnakutesse. Samuti on luureandmete jagamise peatamine mõjutanud Ukraina operatsioone Kurski oblastis.
USA näib jätkavat Euroopast kaugenemist. Rootsi väljaanne Expressen teatas, et USA võib lõpetada osaluse sõjaliste õppuste planeerimisel Euroopas.
7. märts
USA president Donald Trump ähvardas täna Venemaad sanktsioonide ja tollimaksudega, et tuua Venemaa ja Ukraina läbirääkimiste laua taha. Samuti kordas ta, et USA ei kavatse kaitsta NATO riike, kes ei täida kaitsekulutuste eesmärke.
Euroopa Liidu liidrid jätkasid toetuse avaldamist Ukrainale ja Prantsusmaa teatas, et kavatseb järgmisel nädalal võõrustada viie Euroopa kaitseministri Ukraina-teemalist kohtumist. Samaaegselt jälgib Kreml oma sõnul pingsalt Euroopa tegevust.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas, et Ankara toetab ideed peatada kohe õhu- ja mererünnakud Ukrainas.
Eile levisid meedias teated, et eelseisval teisipäeval on oodata USA ja Ukraina delegatsioonide kohtumist Saudi Araabia pealinnas Riyadhis.
6. märts
USA presidendi Donald Trumpi administratsioon kavatseb võtta ajutise õigusliku kaitse staatuse umbes 240 000 sõja eest põgenenud ukrainlaselt.
Samal ajal peavad Trumpi lähikonna neli kõrgetasemelist liiget salaja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi poliitiliste oponentidega.
Zelenskõi kohus Brüsselis teiste hulgas Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu ja Prantsusmaa presidendiga. Euroopa Liidu liidrid kogunesid täna erakorralisele tippkohtumisele, et arutada viise sõjaliste kulutuste suurendamiseks.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas Euroopa liitlastega arutada Prantsusmaa tuumaheidutuse kasutamist kogu kontinendi kaitsmiseks Venemaa ohu vastu. Järgmisel nädalal kavatseb ta korraldada kohtumise Euroopa riikide armeejuhtidega, seal osaleb ka kaitseväe juhataja Andrus Merilo.
USA välisminister Marco Rubio nimetas Ukrainas toimuvat varisõjaks USA ja Venemaa vahel.
5. märts
USA on peatanud ka luureandmete jagamise Ukrainaga, mis võib tõsiselt vähendada Ukraina relvajõudude võimet Vene vägedele täpseid lööke anda.
USA president Donald Trump pidas teisipäeva õhtul (Eesti aja järgi kolmapäeval kell 4) USA Kongressis kõne, milles mainis Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskõilt saadud kirja, kus lubatakse, et Ukraina soovib kõnelustelaua taha istuda ja USA-ga maavarade asjus koostööd teha.
USA ja Ukraina vaheline maavarade kokkulepe ei ole veel lõpuni viimistletud ja see võib muutuda, sest Trump loodab suuremat ja paremat diili.
USA asepresident JD Vance eitas aga lugupidamatust Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu, mida võis välja lugeda tema avaldusest, et võimalikud rahuvalvejõud Ukrainas on „20 000 sõdurit mingist suvalisest riigist, mis ei ole 30 või 40 aastat sõda pidanud“.
Kremlis peetakse Minskit parimaks kohaks, kus pidada Venemaa, USA ja Ukraina kolmepoolseid läbirääkimisi. Enne seda tegi vastava ettepaneku Valgevene valitseja Aljaksandr Lukašenka.
Kaitseminister Hanno Pevkur nendib, et Donald Trumpi käitumismall järgnevatel aastatel ei muutu. „Iga päev on toonud turbulentseid või üllatavaid uudiseid, mis järgmisel päeval on osalt ümber lükatud,“ sõnas ta, lisades, et üheselt selge, et Trump tahab, et sõda lõppeks ning provotseerib mitmel rindel.
USA võib taastada sõjalise abi Ukrainale, kui liigutakse läbirääkimiste suunas ja võetakse kasutusele usaldust suurendavad meetmed, ütles Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz.
Ning mõned olulisemad uudised veel eile õhtust.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et eelmisel nädalal toimunud kohtumine USA presidendi Donald Trumpiga „ei läinud nii, nagu ta pidi minema“ ja märkis, et Ukraina on valmis läbirääkimisteks.
Moskva nõustus abistama Washingtoni suhtlemisel Iraaniga küsimustes, mis hõlmavad Iraani tuumaprogrammi ja riigi toetust piirkondlikele USA-vastastele jõududele.
4. märts
USA president Donald Trump otsustas peatada ja üle vaadata Ukrainale sõjalise abi andmise. Korraldus puudutab üle miljardi dollari väärtuses relvi ja laskemoona, mis pidid Ukrainasse jõudma lähikuudel.
Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse vanemnõuniku hinnangul hakkab Ukraina abipausi mõju tundma 2-4 kuuga. Euroopa abi aitab Ukrainal esialgu edasi võidelda. Ukraina ülemraada riigikaitsekomitee liikme sõnul on Ukrainal umbes pooleaastane vastupidavusvaru ka ilma USA toetuseta
Kremli silmis on mõistagi tegu positiivse arenguga, mis „võib Kiievi rahuprotsessile lähemale tõugata“.
Lisaks sellele koostab USA plaani Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamiseks, kuna Trump soovib taastada suhteid Moskvaga.
Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles, et Ukraina jätkab tööd, et varustada relvajõude kõige vajalikuga, ja peab aktiivset dialoogi rahvusvaheliste partneritega.
Prantsusmaa ametnikud on arutanud ettepanekut, mille järgi konfiskeeritaks Venemaalt 200 miljardi euro väärtuses külmutatud varad, kui ta peaks võimalikku tulevast relvarahu rikkuma.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tegi täna ettepaneku luua Euroopa Liidus uus ühine instrument kaitsekulutuste suurendamiseks. Ta pakkus, et Euroopa Liidu riigid võiksid saada kuni 150 miljardit eurot laene osana viie aasta plaanist kaitsekulutuste suurendamiseks.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas eelmisel nädalal toimunud kohtumist Donald Trumpiga kahetsusväärseks ja kinnitas, et Ukraina on valmis läbirääkimisteks ja maavarade lepingu allkirjastamiseks.
3. märts
Vähe sisulisi tulemusi andnud Londoni kohtumise järel hakkas Emmanuel Macron rääkima osalise relvarahu mõttest, millest britid ennast distantseerisid. Mõttest pole vaimustuses ka Ukraina.
Volodõmõr Zelenskõi ei hakka USA ees vabandama, aga loodab suhete paranemist. USA välisministri sõnul on oluline mitte solvata Putinit.
Hea tahte žeste USA-l Venemaa jaoks jätkub. Nord Stream 2 teemat hõõrus Trumpi „erisaadik“ Keith Kellogg eurooplastele Münchenis nina alla samal ajal, kui päris erisaadik Richard Grenell väidetavalt selle taastamise üle venelastega kõnelusi pidas.
2. märts
Trumpi Ukraina-vastaseid avaldusi on kritiseerinud vaid käputäis vabariiklasi ja keegi ei julge seejuures Trumpi nime mainida.
Venemaa väljendab toimuva üle suurt rahulolu. Väärib märkimist, et Kremli pressiesindaja Peskovi värske kommentaar salvestati juba kolmapäeval ja osutus väga ettenägelikuks.
Kui enamik Ukraina poliitikuid eesotsas ekspresident Petro Porošenkoga väljendas presidendile esialgu toetust, siis Porošenko parteikaaslane Oleksi Hontšarenko ütles Delfile, et ka tema peab Zelenskõi suhtluslaadi vastuvõetamatuks.
Laupäeval Volodõmõr Zelenskõiga kohtunud Briti peaminister Keir Starmer ütles järgmisel päeval, et koos Prantsusmaaga on koostamisel uus rahuplaan.
Õhtul kogunesid Londonis 15 Euroopa riigi, EL-i, Kanada ja Türgi esindajad, et „soovijate koalitsiooni“ loomist edasi arutada. Enne seda esinesid Norra opositsiooniparteid üleskutsetega, et riik võiks minna oma hiiglasliku reservfondi kallale. Starmer vestles enne üritust ka Balti valitsusjuhtidega ning Läti peaminister Evika Siliņa kutsus üles meid diplomaatias rohkem arvesse võtma.
Delfi käis esmaspäeva õhtul vaatamas Kiievis USA saatkonna juures toimunud väikest meeleavaldust, kus osalesid kohaliku USA kogukonna esindajad.
1. märts
USA president Donald Trump kohtus eile Valges Majas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kuid kohtumise viimastel minutitel võttis dialoog ettearvamatu pöörde. Siit leiab sõnavahetuse teravaima osa transkriptsiooni täismahus.
Riigipeade tuliseks kiskunud sõnavahetus ei paistnud kedagi külmaks jätma. Paljud riigi- ja valitsusjuhid kiirustasid oma arvamust avaldama.
Ukraina poliitikud kiitsid oma riigijuhi kindlameelsust.
Kohtumise järel USA meedia, et Trumpi administratsioon kaalub Ukrainale sõjalise abi andmise lõpetamist.
Zelenskõi andis intervjuu Trumpi lemmikule telekanalile - Fox Newsile -, milles kordas, et Venemaaga sõja lõpetamiseks on vaja julgeolekugarantiisid.
Eesti vaade: Valges Majas toimunu on uus madaltase
Eesti poliitikud ja eksperdid mõistsid reedel Valges Majas toimunu hukka ning märkisid, et sellest võitis vaid Venemaa.
Pärast seda, kui Trump eile Zelenskõi Valgest Majast välja viskas, on ootused homsele Londoni kohtumisele eriti suured. „Mul on kõrini äratuskella juttudest,“ ütleb välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov lühiintervjuus Delfile.
Kui kõrgeks hinnatakse šansse, et Ukraina sõda saab lähinädalatel lõpu, nagu näib lubavat USA president Donald Trump?
28. veebruar
USA president Donald Trump kohtus Valges Majas Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskiga. Plaanis oli allkirjastada leping, mis annab Ühendriikidele juurdepääsu Ukraina maavaradele. Selle asemel toimus tõeline diplomaatiline fopaa.
Trump usub oma sõnul, et Venemaa president Vladimir Putin peab sõna, kui on jõutud kokkuleppele sõja lõpetamise kohta Ukrainas.
Samal päeval pakkusid Venemaa esindajad Istanbulis toimunud läbirääkimistel USA-le lennuliikluse taasavamist kahe riigi vahel.
Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas süüdistas AFP-le antud intervjuus USA presidenti Donald Trumpi Ukrainale NATO ust sulgedes Vene narratiivi õnge minemises. Kallas hoiatas ka, et eurooplased ei saa tulevasele Ukraina-Venemaa relvarahukokkuleppele kaasa aidata, kui Trump neid ei kaasa.
Ukraina ülemraada esimees Ruslan Stefantšuk ütles, et julgeolekugarantiisid Ukrainale ei pea tingimata maavarade kokkuleppesse sisse kirjutama, need võidakse kindlaks määrata majandus- ja sotsiaalküsimuste varjus.
27. veebruar
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas, et kohtub homme USA presidendi Donald Trumpiga ja kirjutab alla maavarade raamlepingule.
Ka Prantsusmaa arutab Ukrainaga ligipääsu viimase maavaradele muu hulgas sõjaliseks kasutamiseks. Prantsusmaa-Ukraina läbirääkimised algasid oktoobris ja neid juhivad riikide kaitseministrid.
USA president Donald Trump ütles, et Ukraina võib NATO-ga liitumise ära unustada. “Ma ei kavatse anda suuremaid julgeolekutagatisi. Me laseme Euroopal seda teha, sest Euroopa on Ukraina naaber,“ sõnas ta.
Kreml välistas läbirääkimised okupeeritud Ukraina alade üle. Bloomberg teatel veenis Venemaa otseinvesteeringute fondi (RFPI) juht Kirill Dmitrijev president Vladimir Putinit arendama sidemeid USA riigipea Donald Trumpiga ärivõimalustele rõhudes ja ongi saanud võimaluse särada.
26. veebruar
USA ja Ukraina lepe
Ajaleht Kyiv Independent teatas, et sai täismahus enda valdusse USA ja Ukraina vahel sõlmitava lepingu mustandi maavarade kasutuselevõtu kohta. USA presidendi Donald Trumpi sõnul saabub Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi reedel Washingtoni maavarade kokkuleppele allkirja andma.
25. veebruar
Financial Times: Ukraina kiitis heaks maavaraleppe USA-ga
Nüüd, mil USA loobus oma kõige karmimatest nõudmistest, on Kiiev valmis allkirjastama lepingut oma maavarade, sealhulgas nafta ja gaasi ühiseks arendamiseks.
Ettepanekud maavarade kokkuleppeks
Venemaa diktaator Vladimir Putin kutsus esmaspäeval USA-d üles sõlmima maavarade lepet hoopis Venemaaga ja märkis, et see võiks kehtida ka okupeeritud aladel.
USA ei toeta ÜRO resolutsiooni
ÜRO Peaassamblee kiitis esmaspäeval, täiemahulise sõja kolmandal aastapäeval heaks Ukraina resolutsiooni, mis nõuab Venemaa vägede viivitamatut väljaviimist Ukraina territooriumilt. USA hääletas aga selle vastu ja tuli lagedale hoopis oma resolutsiooniga, milles Moskva agressiooni ei mainita. USA välisminister Marco Rubio ütles, et USA hääletas ÜRO-s Venemaa Ukrainasse sissetungi hukka mõistnud resolutsiooni vastu, sest see oli „antagonistlik“ ja vastuolus jõupingutustega sõda lõpetada.
Trumpi ja Macroni kohtumine
USA president Donald Trump ja Prantsusmaa riigipea Emmanuel Macron demonstreerisid eile väga erinevaid lähenemisi Ukrainale.
Vladimir Putini usutlus
Venemaa president Vladimir Putin rääkis intervjuus Pavel Zarubinile USA-ga peetavatest läbirääkimistest. Tema sõnul arutati Ar-Riyadis Vene-USA kahepoolseid küsimusi ja eurooplastel ei olnudki sinna mingit asja. Putin ütles, et eurooplased ei saa asjade seisust Ukrainas aru ning on seotud lubadustega, aga USA presidendil Donald Trumpil on vabad käed.
Ameeriklaste lähenemine on Kremli meeltmööda
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et USA-l on Ukraina asjus palju tasakaalustatum seisukoht kui Euroopal. „Me näeme, et Ühendriikidel on märksa tasakaalustatum positsioon, mis aitab tõeliselt kaasa jõupingutustele, mis on suunatud konflikti reguleerimisele Ukraina ümber,“ sõnas ta.
24. veebruar
USA-st kostab endiselt hääli, mis kõlavad Moskva jaoks väga meeldivalt, ja Venemaal loomulikult ka juhitakse nendele meeleldi tähelepanu.
USA presidendi Donald Trumpi ametlikult küll Lähis-Ida, aga praktikas ülemaailmne eriesindaja Steve Witkoff keeldus taas Venemaad Ukrainale kallaletungis süüdistamast. Witkoffi sõnul sütitas sõja Ukraina soov NATO-ga ühineda.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov rääkis samuti Ukraina NATO-sse „tirimisest“. Venemaa tervitab, et Trump on nimetanud seda veaks. Lavrovi sõnul peab Ukraina NATO-sse mitteastumise kohta olema „raudbetoonkokkulepe“.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul pannakse Moskvas tähele, et USA-s püütakse „konflikti algpõhjustesse“ süveneda. Peskov juhtis sellele ka „Euroopa oponentide“ tähelepanu.
Ukrainast tuli teade, et maavarade kokkuleppele USA-ga ollakse lähedal.
Saksamaa ülima tõenäosusega järgmine liidukantsler Friedrich Merz esines kohe karmide hoiatustega Euroopa aadressil.
Täna toimub Ukrainas Euroopa riikide tippkohtumine. Kiievit külastavad laussõja kolmanda aastapäeva puhul kokku kolm rongitäit riigijuhte ja kõrgeid euroametnikke. Osalevad ka Põhja- ja Baltimaade liidrid, nende seas Eesti peaminister Kristen Michal.
23. veebruar
Laupäevase seisuga tulid Venemaalt optimistlikud ja Valgest Majast väga optimistlikud prognoosid USA-Vene tippkohtumise toimumisaja kohta. Signaalide järgi on see nädalate, mitte kuude küsimus.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lubas riigi NATO-sse võtmise korral ameti maha panna, aga NATO-sse ei taha Ukrainat USA ega mõistagi Venemaa.
USA väljendatud lootus, et Ukraina võtab pakutud maavarade leppe vastu, ei leidnud kinnitust. Ukraina leiab endiselt, et pakkumine ei anna neile midagi.
Järgmine nädal jätkub visiitidega, kuna Valget Maja külastavad lõpuks nii Prantsusmaa kui Briti liider. Avaldatud info järgi tahavad eurooplased saata rahuvalvajad Ukraina suurlinnadesse ja jätta rinde vaatlemine droonidele.
22. veebruar
Trump muutis sõnavõttude kurssi, kuid jätkas kriitika lainel
Viimase nädala jooksul on USA president Donald Trump teinud kritiseerivaid kommentaare Ukraina suhtes. Eile kritiseeris ta ka Ukraina Euroopa liitlaseid Prantsusmaad ja Ühendkuningriiki, öeldes, et nad pole sõja lõpetamiseks midagi teinud. Küll aga muutis ta oma sõnavõttude kurssi, tunnistades, et Venemaa tungis Ukrainasse.
USA ähvardas Ukrainat Starlinki ühenduse piiramisega
USA läbirääkijad survestavad Kiievit, et saada juurdepääsu Ukraina maavaradele ja on sellega seoses tõstatanud võimaluse piirata riigi juurdepääsu internetiühendust pakkuvale Starlinki satelliitsidesüsteemile.
21. veebruar
Venemaa plaanib oma „võitu“ kuulutada
Ukraina luure väitel valmistub Venemaa kuulutama „võitu“ Ukraina vastu Vladimir Putini täiemahulise sissetungi kolmandal aastapäeval.
Nihe USA suhtumises ja kõrvalkanal Venemaaga
USA keeldub olemast kaasautor ÜRO resolutsioonile, milles avaldatakse toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja nõutakse Vene vägede Ukrainast väljaviimist. Washington on vastu ka Venemaa agressoriks nimetamisele juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 avalduses.
Reuters teatas kolmele allikale viidates, et USA ja Venemaa on juba kuid salaja Šveitsis Ukraina sõja üle mitteametlikke läbirääkimisi pidanud.
Ühtlasi postitas USA asepresident JD Vance sotsiaalmeedias, et sõja jätkumine ei ole Ühendriikide huvides.
USA esitas Ukrainale uue maavarade kokkuleppe variandi
Donald Trumpi administratsioon andis Ukrainale üle „parandatud“ variandi maavarade kokkuleppest. Mõlema poole allikad ütlesid Axiosele, et diil on nüüd tõenäolisem. Väidetavalt on uus variant oluliselt parem ja vastab Ukraina seadustele.
Rubio püüdis Vene delegatsiooniga kohtumist pehmendada
USA välisminister Marco Rubio püüdis pärast Saudi Araabias toimunud kohtumist Vene delegatsiooniga närvilisi Euroopa liitlasi rahustada, et need läbirääkimised ei kujutanud endast äkilist muutust USA poliitikas. Tema sõnul olid läbirääkimised hoopis mõeldud kontrollimisena, kas Kremlil on kokkuleppe tegemisega tõsi taga.
20. veebruar
Trump ründab Zelenskõid ja kiidab Venemaa seisu
USA president Donald Trumpi sõnul on Ukraina rahuläbirääkimistel tugevad kaardid Venemaa käes, sest Venemaa on võitnud palju territooriumi. Veel süüdistas ta Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid kokkuleppest taganemises ja USA kulul hõlbuelu elamises. Enne seda nimetas ta Zelenskõid oma sotsiaalmeediakanalis diktaatoriks.
USA asepresident JD Vance andis omalt poolt hagu juurde ning sõnas, et Trumpi avalik sarjamine saab Zelenskõile ainult tagasilööke anda.
Küsitav julgeolekugarantii
USA kaalub osana rahulepingust ühe julgeolekugarantiina Ukrainale automaatse NATO liikmelisuse andmist, kui Venemaa rahulepingut rikub. Meediaga suhelnud ametiisikute sõnul on sellise sätte eesmärk vastata Ukraina ja tema liitlaste põhimurele, et Venemaa võib ümber grupeeruda ja Ukrainat uuesti rünnata.
Bolton kritiseerib Trumpi ettepanekud ja eurooplasi
Trumpi endine rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton hoiatas, et Trumpi pakutav diil sõja lõpetamiseks Ukrainas on üsna lähedal Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärkidele alistumisele, ning hoiatas, et see protsess võib viia USA lahkumiseni NATO-st. Boltoni lisas, et Euroopa liidritel on oht langetada valesid otsuseid, kui nad nõustuvad Trumpi ja Putini kokkuleppega ning teevad plaane selle järgi. Samas kahtleb ta eurooplaste võimes tegutseda kollektiivse blokina tekkiva USA-Venemaa liidu vastu.
Eesti vaade: pilt on hull, aga paanikast pole tolku
USA presidendi ja tipp-poliitikute sõnavõttude tuules saavad Euroopas kõik aru, et asi on tõsine. Kuid kas see arusaamine jõuab ka tegudesse? Enamik kaitse- ja välispoliitika tipptegijaid, kellega Delfi kiirelt kätte jõudnud situatsiooni üle arutles, nentisid kui ühest suust, et seis on praegu nii skisofreeniline, et õhtul magama minnes ei tea, millised uudised hommikuks teiselt poolt ookeani tulnud on. Üsna ühiselt loodetakse aga ka selle peale, et „Putin kuseb Trumpi kummikusse“. Seda suure egoga Trump alla ei neelaks ning nii võib mäng hoopis teistpidi pöörata. Samas on ka poliitikuid, kes juba pelgavad, et Trump viib USA NATO-st välja.
Täna Ukraina, homme Taiwan?
Millist mõju avaldab Aasiale USA presidendi Donald Trumpi pööre Euroopas? Venemaa võidu takistamine Ukrainas on ülioluline, heidutamaks Hiinat Taiwanile kallale tungimast. USA Indo-Vaikse ookeani väejuhatuse ülem admiral Samuel Paparo hoiatas, et Hiina on „ohtlikul kursil“. Tema sõnul ei ole Taiwani ümbruses toimuvad suured ja üha keerukamad sõjamängud pelgalt õppused, vaid pigem saare vallutamise peaproovid ning võivad pakkuda „viigilehte“, millega varjata sõjaks valmistumist. Kui USA kaotab oma usaldusväärsuse liitlasena Euroopas, kaotab ta selle ka Aasias.
Paljastused USA-Venemaa kõnelustest
Rumeenia teatel nõudis Venemaa USAga peetud läbirääkimistel NATO vägede väljaviimist alliansi idatiivalt, kuid Vene delegatsioonil ei õnnestunud ameeriklasi selles veenda.
19. veebruar
Saudi Araabias teisipäeval toimunud Vene-USA kohtumine tekitas Venemaal märgatavat rahulolu ning andis USA presidendile ettekäände Ukraina kritiseerimiseks.
Trump süüdistas Ukrainat - ja keeras siis vinti juurde
Donald Trump on vihjanud ka varem, et Ukraina on sõja puhkemises ise süüdi, ent teisipäeva õhtul välja öeldud kommentaar oli seni kõige otsesem. Ja järgmine päev tõi lisa „Te oleksite pidanud selle kolm aasta tagasi lõpetama,“ ütles USA president Ukraina kohta teisipäeval „Te poleks pidanud seda kunagi alustama. Te oleksite võinud diili teha.“ Kolmapäeval väitis Trump lisaks, et Zelenskõi valitseb Ukrainat diktaatorina. Ja USA aja järgi on päev veel noor.
Eesti hinnang: halamine ei aita
Müncheni kohtumisel osalenud Eesti delegatsiooni liikmed rääkisid Delfile, et USA sõnum on selgelt muutunud ja hädaldamise asemel tuleb valmistuda halvimaks. Üks teooria on, et kõnelused on Venemaa-USA vahel toimunud juba mõnda aega ning et möödunud nädalal nähtu on üksnes selle tulemus.
Eriesindaja Kellogg saabus Ukrainasse
Trumpi eriesindaja Vene-Ukraina asjades Keith Kellogg jäeti teisipäevastelt Vene-USA kõnelustelt kõrvale (Ukrainas oletatakse, et Venemaa nõudmisel), aga sai kolmapäeval võimaluse külastada Kiievit. Millal Kellogg viimati Trumpi jutule pääses, pole selge. Tänavu ega mullu nad samale fotole jäänud ei ole.
Kreml rõõmustab, Kiiev taunib
Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et ees seisab suur töö, aga teisipäevasel kohtumisel astuti väga tähtis samm. Putini ja Trumpi kohtumist sel kuul ta ei välistanud ega kinnitanud. Välisminister Sergei Lavrov tõdes, et USA-l on tekkinud valmisolek partnerluseks. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi aga ütles, et Trump elab Vene infoväljas.
