Kusti Salm: keeruline on kõrvalt vaadata kaitseministri kommentaare seoses 1,6 miljardi laskemoona hangetega

Endine kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm kirjutas täna sotsiaalmeedias, et ta on viimase seitsme kuu jooksul hoidunud teadlikult kaitseministri tegevust kommenteerimast. Salm kirjutas, et tal on väga keeruline kõrvalt vaadata eilseid kaitseministri kommentaare seoses 1,6 miljardi laskemoona hangetega.

„Fakt on see, et tänaseks on kaitseminister KVJ (kaitseväe juhataja – toim.) sügisesest nõuandest ära tellinud laskemoona null euro eest ja minu arvates on see tänases olukorras täielikult vastutustundetu. Eesti jaoks on tegemist absoluutselt eksistentsiaalse küsimusega,“ märkis Salm oma postituses.

„Väga kergekäeliselt käib minister ümber ka riigisaladuse argumendiga, et justkui ei saa kõigest rääkida. Sellega ei varjata mitte asjade ära tegemist, mis on riigisaladuse mõte, vaid looritatakse mitte-midagi-tegemist,“ kirjutas ta. „Kahjuks pean tõdema, et kaitseministri muster on täpselt sama, mis eelmisel suvel: sõnadest on suur üleküllus, aga teod jäävad praktikas tegemata.“

Salmi sõnul vastab tõele, et 1,6 miljardist laskemoona rahast ei ole täna sentigi ära kulutatud. „Tarneajad on niigi pikad ja iga päev, mis lepingutega venitada viib kaugemale päeva, millal laskemoon reaalselt kohale jõuab. Ainus, mis on suvega võrreldes muutunud, on veelgi halvemaks muutunud julgeolekuolukord. Kaitseministri tegevus ei ole endiselt orienteeritud käegakatsutavale sõjalise tulemustele, vaid avalikule meediakuvandile,“ nentis Salm.

Salm kirjutas, et riigihangete terminoloogias on lihtne inimesi hullutada, kuna teema on piisavalt keeruline. Ta lisas, et päris elus on asi aga palju lihtsam.

„Eesti laskemoonahangete juures on olulised kolm terminit. Kõigepealt „tarned“ ehk moon, mis on reaalselt ladudesse kohale jõudnud. See on tänase seisuga 1,6 miljardi ehk Kaitseväe juhataja nõuande osas null ühikut. Teine oluline sõna on „hange“, mille raames ostetakse relvi või varustust, mida meil veel ei ole või mille raamleping on läbi saanud. Tänaseks on kogu 1,6 miljardi nimekirjast alustatud ainult ühe hankega ja seegi lähikuudel lepingusse ei jõua. Ühe hanke maht on u 150 miljonit vähem kui 10 protsenti laskemoona vajaduse mahust ja seegi on alles algfaasis. Kolmas ja praeguses kontekstis kõige olulisem on „tellimus“ ehk juba kehtiva lepingu alt tellimiskirja esitamine ja ostulepingu sõlmimine. Seda ei ole tehtud mitte ühegi artikli puhul ja see on absoluutselt vastutustundetu, kuna peaks aega võtma päevi, mitte seitse kuud ja siis pole ka lahendust silmapiiril,“ sõnas Salm.

Salm leidis, et tellimuse puhul võib mängida sõnadega ja öelda, et tellimiskirja saatmine on ka tellimus. „Riigihangete, kodumajapidamise või ettevõtluse terminoloogias tähendab tellimuse esitamine, kui müüja on ka nõustunud sulle müüma. On fikseeritud hind, tarneaeg ja tarnetingimused. Enne kui tellimuslepingut ei ole, ei liiguta ükski tootja lillegi. Kodustes terminites: lihtsalt e-poes sobiva asja välja valimine ei ole tellimus. Tellimus on siis, kui oled ka ostu sooritanud,“ ütles ta.

Salm kommenteeris ka kaitseminstri postitust, kus viimane ütles, et HIMARS täiendava laskemoona osas on tellimus esitatud. Salmi hinnangul on see on eksitav. „Reaalsuses on saadetud ameeriklastele LOR (Letter of Request) ehk sisuliselt e-kiri küsimusega, et kas me saaks osta. Juba suvel oli teada, et HIMARS tarneajad ja hinnad on liiga kõrged ja peame kaaluma alternatiive. Tänaseks oleme üheksa kuud kirjale vastust oodanud ja ühegi alternatiiviga hankesse pole mindud, kuigi KV (kaitsevägi – toim.) ja RKIK (riigi kaitseinvesteeringute keskus – toim.) on vajaliku eeltöö juba ammu ära teinud,“ märkis endine kaitseministeeriumi kantsler.

Salm rääkis postituses ka tarneaegadest. „Kõige varasem tarneaeg läbi FMS (Foreign Military Sales) süsteemi ostes oleks niikuinii viis aastat ehk enne 2030 pole ka teoreetiliselt võimalik relvi kätte saada. See on aastaid teada, et maailmas on alternatiive, mille tarneaeg oleks kaks või kolm aastat ja ka hind oleks odavam. Siinkohal ma isegi ei puuduta viimaseid arenguid seoses Ameerika Ühendriikide relvastuse hankimisega,“ ütles ta.

Salm kirjutas veel lühimaaõhutõrjesüsteemist PIORUN. „Kaitseminister väidab, et tellimus esitati novembris 2024. Tegelikkuses sõlmiti MOU (Memorandum of Understanding), mille alusel alles hakati hanget ette valmistama. Reaalse lepingulise tellimuseni läheb veel kuid ja tarneni veel aastaid,“ nentis Salm.

Salm sõnas, et näeb esimest korda, kuidas mõne riigi kaitseminister ütleb enne hanketellimuse esitamist avalikult välja palju tal selle jaoks täpselt raha on. „See teeb igasugused hinnaläbirääkimised tarnijale väga lihtsaks, eriti kui hankes on vaid üks pakkuja, nagu praegusel juhul on. Ennustan, et saame siin mitu-mitu korda kõrgema hinna kui eelmiste tellimuste puhul,“ märkis ta.

„IRIS-T ja MISTRAL puhul on kirjutatud samuti kõigest RFP (Request for Proposal), et soovime osta, kuid ostulepingut ehk tarnija kohustust ka päriselt müüa ja tarnida ei ole. See on hankemenetluse tavaline ettevalmistav etapp ja neid saadetakse tihti välja ka ilma soovita päriselt osta. Mõlemad süsteemid on Eestil lepingus ja nende alt tellimine peaks olema mõne päeva töö. Tõsi, ka tarnijatel on võib-olla käed-jalad tööd täis, aga see ongi koht, kus kaitseminister peaks oma poliitilise mõju ja juhtimisega protsessi kiirendama, et lepingud sõlmitud saaks,“ jätkas Salm.

Viide 155mm moonahanke ettevalmistamisele on Salmi hinnangul samuti eksitav. „Eesti on sisuliselt kõikide maailma läänepoolkera suurtükimoona tootjatega lepingus ja sisuliselt on tellimuse esitamine, koos kokku lepitud hindadega, vaid telefonikõne kaugusel,“ märkis ta.

„Vastupidiselt kaitseministri väitele kõik eelnimetatud relvastuse liigid just ongi „riiulikaup“ ehk tooted, mida ei tehta kuidagi Eesti tarbeks ringi ja mida saab kasutada relvasüsteemides, mis on meil juba olemas. Minister väidab, et tellimusi on esitatud rohkem kui 1,6 miljardi eest. Esiteks on tellimusi esitatud null euro eest. Teiseks ei saa valitsuse liige lubada, et ta ajab segamini raamlepingute mahu ja raha, mis riigieelarves päriselt olemas on. Kaitseminister ei saa osta rohkem kui talle selleks raha eraldatud on,“ kirjutas Salm postituses.

Salm arvas, et kaitseminister kasutab nüüd võimalust RKIK ja ministeeriumi ametnikud rongi alla visata. „Eesti on 2022–2023 Euroopa suurimaid moonahankijaid ja üks kiiremaid relvastujaid, st kindlasti ei ole asi jäänud selle taha, et keegi ei oska või ei taha teha. Eesti kiire relvastumine on kõige olulisem asi, mis tänases julgeoleku olukorras teha. Rahagi on selleks eraldatud, aga tulemusi ei ole,“ rääkis Salm.

„Viimane trikk on kõige kulunum kaitseministri taktika, kus ta lihtsalt liidab kokku numbreid ja hankeid, mis on tehtud juba mitu aastat tagasi ja esitab neid tänaste töövõitudena (väide, et tellitud on moona enam kui 2,8 miljardi eest). Inglise keeles on selle asja nimi „gift that keeps on giving“. Eesti keeles on olukord, et oleme raisanud rohkem kui pool aastat olukorras, kus iga päev on arvel. Kuuldavasti on täpselt sama seis ka Balti kaitsevööndi rajamisega,“ lõpetas Salm.