Kaitsevägi võiks aidata tsiviilkriisi korral

Riigiasutused veeretavad kaks nädalat tagasi riigikogus ärakaotatud sõjaväestatud päästeüksustele alternatiivi leidmist üksteise vahel nagu kuuma kartulit.

“Läänemaa reostustõrje juhtum on klassikaline näide, et tegelikult puudub riigis hetkel reserv sisejulgeoleku tagamiseks,” ütles üks spetsialist Eesti Päevalehele.

“Päästeamet ja politsei on hetkel alamehitatud, seal puuduvad inimesed isegi põhifunktsioonide täitmiseks ning reservi sisejulgeolekuga tegelevatel struktuuridel ei ole,” lisas ta.

Spetsialistide hinnangul täitsid päästekompaniid kiirelt kasutatava reservi ülesannet väga hästi. “Sõjaväeliste päästeväeosade näol oli Eestil olemas kiire mobiilne reserv kriitilisteks sündmusteks,” ütles siseministeeriumi asekantsler Kalev Timberg.

Siiski ei saa rahvaasemikke ja valitsust süüdistada rumalas eksituses — sisuliselt sai päästeväeosade kaotamine otsustatud juba paar aastat tagasi, kui võeti vastu kaitseväe arengukava ning päästeväeosadele riigikaitselisi ülesandeid enam ette ei nähtud. “Viga oli selles, et kaitsejõudude arengukavas tehti selline otsus ilma parlamentaarse dialoogita,” ütles üks spetsialist kunagisele otsusele tagasi vaadates.

Hetkel puudub riigiasutustel üksmeelne arvamus selle kohta, kuidas päästeüksusi riigi sisejulgeoleku huvides kompenseerida. Kahe alternatiivina näevad ametnikud kas ajateenijate või kaitseliitlaste suuremat kaasamist võimalike õnnetuste likvideerimisse.

Ühel seisukohal on siseministeerium, kes soovib näha, et kaitseväele antaks suurem roll sisejulgeoleku tagamisel. “Siseministeerium tahaks näha kaitseväe suuremat rolli tsiviilkriiside lahendamisel. Praegu ei ole kaitseväe väljaõppes eraldi programmi, mis annaks selleks spetsiifilisi oskusi,” sõnas Timberg.