Maa-alused käigud kodututele tänu võlgu (pildid!)

Kummalisel kombel kandsid just nimelt Tallinna kodutud aastaid hoolt selle eest, et välisõhk ei pääseks vanu Ingeri bastioni käike murendama.

Tallinna linnavalitsus käis neljapäeval koos ajakirjanikega uudistamas, kui kaugele on jõudnud käikude avamine. Kuigi läbitud on alles ehitustöö esimene järk, suutsid linnavalitsuse daamid oma mantlite ja kõpskingadega kõik 380 meetrit kontsaplekkidega ja sukasilma-kaduteta läbida.

Elevust tekitas nn Savisaare käik, millel on kanalisatsioonikaevu kaudu otseühendus Toompeal asuva 1991. aasta mälestusmärk-rahnuga. Pole küll teada, kas tollase aja suurkuju, praegune majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ise seda käiku kasutanud on.

Käigud, mille ametlik avamine toimub tuleva aasta alguses, on täisulatuses valgustatud. Sõltumata aastaajast valitseb käikudes pidevalt pehme kaheksa plusskraadi. Hea moosikelder, kommenteeris osa ekskursioonilisi. Ei, pigem veinikelder, torkasid teised. Niiskusest annavad kohati tunnistust laelampide juhtemetele pärlitena kleepunud veepiisad.

Linnapea Jüri Ratas lausus Delfile, et tulevikus tuuakse käikude algus Kiek in de Köki torni. Seekord siseneti käikudesse Linda kuju jalamilt.

Lõpp on käikudel endiste tenniseväljakute juures linnamüüris. Sinna peaks tulema Ratase sõnul ilus põllulillede peenar. Tuleva aasta eelarves on käikude turistidele avamiseks ette nähtud 10 miljonit krooni.

Kui käigud avatakse, siis saavad need olema mõõduka piletihinna eest kõigile avatud. Hetkel käib giidide otsimine. Kui palju hakkab pilet maksma, ei tahtnud Ratas ennustada. Kindlasti arvestab see tema sõnul linnaelanike, mitte turistide rahakotti.

Tallinna bastionaalsed kindlustused rajati peamiselt Rootsi ülemvõimu ajal, aktiivsem ehitusperiood jäi aga 17. sajandisse. 1672. aastal alustati Ingeri poolbastioni ja veidi hiljem Rootsi bastioni rajamist, mis on ka kõige paremini säilinud.