Mõte ei saanud tehnilistel põhjustel teoks, küll aga tekitas kahtlusi, kas tegemist on sponsorluse või lastele suunatud turundusega, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Kaardid olid mõeldud vaid läbipääsukaartideks, kuid neid oleks olnud võimalik muuta ka töötavaks pangakaardiks,” selgitas Ühispanga kommunikatsioonijuht Silver Vohu. Kuigi kaardikava õnnestumine võinuks tuua tuhandeid uusi kliente, rõhutas Ühispanga noortevaldkonna marketingi projektijuht Allan Selirand, et ettevõtmine polnud mõeldud täitma turunduseesmärke.

Aasta naise tiitli laureaat, rahvatantsujuht Maie Orav pidas mõtet ebaeetiliseks. “See on nagu sundparteistamine, kus inimestel pole valikut. Ka lastel polnuks valikut, kas pangakaarti kanda või mitte,” leidis Orav.

Laulupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee rõhutas, et pangakaardi kava on juba unustatud, lapsed hakkavad peol kandma käepaela.

Eesti Päevalehe artiklis ”Pank üritas kavala nipiga värvata tuhandeid laululapsi” on panga kavatsusi valesti kirjeldatud, teatas Delfile SEB Eesti Ühispank pressiesindaja. Pank soovis pakkuda oma üle Eesti ulatuvat kontorivõrku, et mugavalt ja turvaliselt jagada kätte laulupeoliste läbipääsukaardid. Sarnaselt on tuhanded inimesed saanud pangakontori vahendusel kätte oma ID-kaardi.

Edasi mõeldes oleks olnud võimalik kasutada läbipääsukaartide valmistamiseks SEB Eesti Ühispanga pildikaartide tehnoloogiat, ehk laulupeolised oleks saanud endale ise valida sobiva kujunduse ning kuna tegemist oleks olnud kõrgtehnoloogilise kiipkaardiga, siis oleks saanud osad protsessid (nt läbipääsud staadionitele) automatiseerida.

Seega oleks tegemist olnud läbipääsukaardiga mitte pangakaardiga nagu artiklis väidetakse.

Kahjuks jäi projekti ettevalmistamiseks liialt vähe aega ning seekord jäi projekt vaid idee tasandile.

Eespool toodud projektikirjeldus oli teada ka artikli autoril ning on kahetsusväärne, et ta oma artiklis on panga plaane teises valguses kirjeldanud, nendib panga esindaja.