Lauri Beekmann: Alkohol hävitab elu
Alkoholi tarvitamise puhul vajavad kõige enam kaitset lapsed need, sageli vajavad nad kaitset just oma vanemate „elustiili“ ja „kultuuri“ eest. Suur osa perevägivallast, mille all kannatavad nagunii kõige enam lapsed, on põhjustanud alkoholi tarvitamine.
Sageli tehakse lapsele suurimat kahju aga juba enne tema sündi. Raseduseaegne alkoholitarvitamine võib endaga kaasa tuua fetaalse alkoholisündroomi või teisi alkoholi tarvitamisest tulenevaid sünnidefekte, mis ulatuvad surmast ja ajukahjustustest kuni tähelepanuprobleemide ja õpiraskusteni.
Valdavalt teatakse küll, et raseduse ajal ei tohiks alkoholi tarvitada — nii nagu ei tohiks ka suitsetada ega kohvi juua. Kuid kuskilt tuleb taas sisse seesama „kultuur“. Et no mõistlikult ju ikka võib. Sageli väidetakse, et naine ise teab, mis talle ja tema lapsele parim on. Seegi näitab, et küsimus pole mitte tervises, vaid eelkõige elustiilis. Sest terviseküsimustes me ju üldiselt usaldame arste ja teadlasi ning peame nende arvamust enda omast kõrgemaks. Kultuuri loob aga tõesti iseenda jaoks igaüks ise.
Üks arenenud riik teise järel, viimati Suurbritannia, töötab välja riiklikke juhiseid, mis soovitavad rasedatel ja ka rasedust planeerivatel naistel alkoholist täielikult hoiduda. Sest teadus ei ole suutnud ühtegi alkoholikogust lootele ohutuks tõestada. Väike klaas veini ei tee täiskasvanud naisele ehk tõesti midagi, kuid seesama kogus võib olla ohtlik alles arenevale inimesele naise kõhus. Tema selle kogusega nii kergesti hakkama ei saa. Aga temal pole ju võimalik ise valida ja otsustada.
Statistika näitab, et umbes 60% rasestumisealistest naistest tarvitab teatud sagedusega alkoholi ja vähemalt 50% rasedustest ei ole plaanitud ning rasedusest teadasaamiseni võib kuluda päris mitu nädalat. Teadaolevalt on raseduse esimene kolmandik kõige kriitilisem, mis seab tulevaste ilmakodanike elu alguse tõsise riski alla.
Kas nõuanne, et noored naised võiksid alkoholist hoiduda on liiga äärmuslik? Rikub nende õigusi? Ma usun, et lapse sündimise hetkel mõistab igaüks — nii ema kui ka isa ja isegi sünnitusmaja koristaja —, et see pisike on peamine, kelle järgi peaks otsuseid tegema.
21. septembri Biological Psychiatry avaldas kokkuvõtte ühest viimasest uurimusest rasedusaegse alkoholitarvitamise kohta. See rõhutab, et inimeste geneetiline eripära otsustab, miks mõnikord sünnib ka alkohoolikust emal täiesti terve laps ning õige mõõdukalt joonud naise laps on ühel või teisel moel alkoholi poolt vigastatud.
Meist keegi aga ei tea, kas meie puhul on see risk väike või suur. Parem mitte riskida oma lapse tervisega ja tulevase elukvaliteediga. Fakt on see, et alkoholi põhjustatud sünnikahjustused ja fetaalne alkoholisündroom on põhjustatud ema rasedusaegsest alkoholitarvitamisest. See on ju täielikult välditav!
Kas meie riik võib kaasa aidata teadlikkuse suurenemisele, seadustades kohustuse panna igale alkohoolsele tootele peale hoiatussilt, mis hoiatab alkoholi mõju eest lootele? Paljud võivad vastu väita, et vaevalt see midagi muudab. Eri riikide kogemus ja uurimused näitavad, et sellised hoiatussildid ei too tõepoolest kaasa märgatavat käitumismudeli muutust. Kuid siiski on neil oma osa alkoholikahjude vähendamise süsteemses töös.
Ja pealegi, kas ongi üldse vaja tõestada, et hoiatussildid toimivad? Kui aine on kahjulik, siis see peaks iseenesestmõistetavalt toote pakendil kirjas olema. Loeme ju sarnaseid hoiatusi mõnikord lausa absurdsetelt toodetelt. Miks mitte siis ka alkohoolse joogi pudeli pealt?
