40 protsenti tudengeid langeb välja
Kuigi Kübarsepa sõnul oleks isegi 20-protsendine väljalangevus liiga suur, on ülikooli juhtkond võtnud esimeseks eesmärgiks jõuda 2010. aastaks niikaugele, et see protsent ei oleks üle 30. “Kriitiline ongi just esimene kursus. Kui see edukalt läbida, siis nii naljalt enam välja ei lange,” ütles ta.
Kübarsepa sõnul ei oska väga paljud keskkooli lõpetanud endale lihtsalt õiget eriala valida. “Paljud satuvad ülikooli juhuslikult ning neil pole tegelikult täit aimu sellest, mida nad õppima hakkavad,” ütles ta ning tõi näiteks klassikalise juhu, kui telekommunikatsiooni erialale õppima siirdunud tudeng lootis, et teda õpetatakse telediktoriks.
Kübarsepp rääkis, et selle probleemi lahendamiseks on ülikool astunud ka samme. “Me käivitasime vastuvõtuturunduse projekti, et üldhariduskoolides erialasid võimalikult palju tutvustada. Samuti ilmus äsja erialaraamat,” lausus ta.
Teiseks tõi Kübarsepp esile, et keskkoolidest ülikooli suundunud tudengite matemaatika- ja füüsikateadmised kipuvad olema liiga nõrgad. “Need kaks ainet sõeluvadki kõige rohkem tudengeid välja,” ütles ta. Matemaatikas ja füüsikas õigele järjele jõudmiseks pakub ülikool tasanduskursuseid ning need muutuvad Kübarsepa sõnul aasta-aastalt üha populaarsemaks. “Sellel aastal on matemaatika tasandusrühmades üle 600 õppuri.” Lisaks muutis ülikool tänavu esimest korda füüsika- ja matemaatikaloengutes käimise esmakursuslastele kohustuslikuks.
Ei tule ajaga toime
Et nii suure väljalangevuse tagamaadest paremini selgust saada, tegi TTÜ esmakursuslaste seas vastava uuringu. Uuringule vastanud tudengid tõid esile kokku üle 80 probleemi, mis raskendavad nende õppimist. “Kõige rohkem tekitab üliõpilastele raskusi oma ajaga toime tulemine: kuidas õppida ja käia tööl korraga ning kuidas vähese rahaga hakkama saada,” lausus uuringu korraldanud professor Mare Teichmann.
Samuti nimetati Teichmanni sõnul tihti üheks probleemiks koolistressi. “Nad pole harjunud ülikoolis õppima ja koolitundidest kaks korda pikemates loengutes olema,” ütles ta. “Mulle tundub ka, et keskkoolides on õpe liiga faktikeskne. Ülikoolis ei nõuta materjali päheõppimist, sest faktid saab ka Wikipediast kätte. Selle asemel on siin vaja õppida asjadest aru saama.”
Tudengite abistamiseks käivitas TTÜ sel aastal esmakordselt enesejuhtimise kursuse ning selle kursuse on endale praeguseks valinud ligi 500 tudengit. “Tudengid õpivad seal oma aega paremini planeerima, nad peavad tegema ajaauditi. Samuti õpetame neid oma rahaasju paremini korraldama,” selgitas Teichmann. Kogu kursus on täielikult internetis ning videoloengute kõrval on võimalik laadida loenguid alla ka oma MP3-mängijasse.
Ühena paljudest valis enesejuhtimiskursuse ka ärindust õppiv Kertu Kekk, kes tõstis esile just võimaluse kuulata loenguid MP3 vormis. “Ma sõidan bussiga kooli tund aega ja õhtul tagasi ka tunni, sellel ajal on mugav loengut kuulata,” ütles ta. Kekk kinnitas, et matemaatika on tõesti ülikoolis palju raskem kui keskkoolis. “Meie kursusel on palju neid, kes kahtlevad, kas saavad läbi või mitte.”
Samuti lausus ta, et tema otsus ärindust õppima minna oli väga kaalutletud ning ta valis eriala tegelikult juba kümnendas klassis. “Praegu olen küll erialaga väga rahul,” ütles ta.
Tallinna ülikoolis väljalangejaid vähem
•• Tallinna ülikooli eelmise aasta andmetel langes 2005. aastal esimesel kursusel välja 18 protsenti tudengeid ning umbes viiendik ongi bakalaureusetaseme keskmine.
•• Ülikooli õppeosakonna juhataja Imbi Teiteri sõnul ei peitu väljalangemise põhjused enamasti õppetöös. “Õppeaja esimese kuu jooksul langevad välja tasulistel kohtadel õppivad üliõpilased, kes otsustavad siiski mitte õppima tulla. Nii mõnigi kord on põhjuseks ka see, et viimasel hetkel selgub, et saadakse teise ülikooli tasuta kohale sisse,” ütles Teiter.
•• TLÜ informaatikaosakonna juhataja professor Peeter Normak ütles, et eelmise aasta sajast informaatikatudengist on praeguseks järel 40, mis on tema hinnangul ka hea ja mõistlik hulk. Küsimusele, mis juhtus väljalangenutega, vastas ta, et osa leidis endale muu eriala, teised püüdsid loengutes käimise ja õppejõududega suhtlemise asemel ise õppida, kuid ei tulnud sellega toime ning kukkusid seepärast välja.
•• Selle aasta septembri alguses õppis TLÜ-s 8380 üliõpilast, kellest 2763 olid uued. Oktoobri alguseks oli ülikooli andmetel järel 8018 tudengit.
