Euroopa ootab Eestilt suurt pingutust kliima nimel

Euroopa Komisjon tegi täna teatavaks kliimakava, mille kohaselt peab Eesti tõstma taastuvenergia tootmise osakaalu 2020. aastaks 25 protsendini energiatarbimisest.

Täna vastu võetud kliimaplaaniga soovitakse saavutada Euroopas 2020. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamine 20 protsenti ja suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimises samuti 20 protsendini, teatas Euroopa Komisjon.

Toetudes ELi heitkogustega kauplemise süsteemile, teeb komisjon ettepaneku tugevdada kogu Euroopa Liitu haarav ühtset süsinikuturgu, mis hõlmaks rohkem kasvuhoonegaase (praegu hõlmab see ainult CO2) ning kaasaks kõik peamised tööstussaaste põhjustajad. Turule viidavaid saastekvoote vähendatakse aasta-aastalt, et võimaldada heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud heitkoguste vähendamist 2020. aastaks 21 % võrra võrreldes 2005. aasta tasemega.

Praegu moodustab taastuvenergia ELis 8,5 % energia kogutarbimisest, mis tähendab, et 20 % saavutamiseks aastaks 2020 on seda keskmiselt vaja suurendada 11,5 %.

Tänases ettepanekus seatakse samuti eesmärk, et biokütuste osakaal ELi transpordi kütusetarbimises peab 2020. aastaks olema vähemalt 10 %. Sama kehtib ka kõigi liikmesriikide kohta. Selle eesmärgi saavutamisel on oluline säästlikkus — direktiivis on sätestatud selged säästlikkuse kriteeriumid.

“On täiesti selge, et Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus ei tohi kraadi võrra ka väheneda. Samuti ei tohi halveneda meie majanduse konkurentsivõime,” vahendas majandusministeerium Partsi sõnu ETV24-le.

Ministeeriumi sõnul ei saa väita, et Eesti peaks tulenevalt ELi eesmärkidest kvooti juurde ostma — sõltuvalt arengutest majanduses ja energeetikas võime osutuda ka kvoodi müüjateks.

Kliimaplaan, milles liikmesriikidele taastuvenergia sihid on seatud, ei hakka kehtima automaatselt, vaid vajab jõustumiseks liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiitu.