Justiitsministeerium: isade õigused on kaitstud

Justiitsministeeriumi hinnangul seab perekonnaseaduse eelnõu esikohale lapse, mitte vanemate huvid ning seetõttu järgibki eelnõu põhimõtet, et hooldusõigus peab kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem ka tegelikult lapse kasvatamises osaleb.

”Ei ole ju mingit põhjust, miks ühel vanemal, kes pole aastate jooksul lapse vastu huvi tundnud, peaks olema võrdsed õigused vanemaga, kes on last kogu selle aja kasvatanud ning tema eest hoolitsenud,” ütles justiitsministeeriumi nõunik Andra Olm, teatas ministeerium.

”See tähendaks, et lapsevanem, kes on lapse jaoks pikka aega kadunud olnud ja teda võib-olla mitte kordagi näinud, tohib ühel päeval lihtsalt uksest sisse marssida ja täiesti seaduslikult lapse kaasa viia või lapse varaga tehinguid teha,” kinnitas Olm.

Abielus olevad vanemad saavad ühise hooldusõiguse automaatselt. ”Kui nad ei ole lapse sündides abielus, tekib ühine hooldusõigus siis, kui vanemad kas hiljem omavahel abielluvad või esitavad koos isaduse omaksvõtu tahteavaldusega ka soovi last ühiselt hooldada,” selgitas nõunik.

Juhul kui niisugust tahteavaldust ei esitata, kuulub hooldusõigus tõepoolest ainult lapse emale. Isaduse omaksvõtu tahteavalduse peavad abielus mitteolevad paarid niikuinii esitama — see on nii ka kehtivas seaduses. Uue seaduse kohaselt lihtsalt avaldatakse seejuures ka hooldusõiguse omandamise soovi.

Kui hooldusõigus kuulub vaid ühele vanemale, võib teine kohtult taotleda, et see õigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Ka sel juhul lähtutakse eelkõige lapse huvidest.

”Nõustume aga täiesti MTÜ Isade Eest väitega, et hooldusõigus peaks antama sellele vanemale, kes on vaimselt, majanduslikult ja emotsionaalselt õigem last kasvatama — see on lapse huvides ja just laste huvidest eelnõu lähtubki,” ütles Olm.

„Lisaks võin rõõmustada MTÜ-d Isade Eest veel ühe positiivse teatega,“ lisas Olm. „Nimelt on eelnõus olemas punkt (paragrahvis 143) selle kohta, et üks vanem ei tohi takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Veelgi enam: suhtlusõigus ei eelda, et vanemale kuulub lapse hooldusõigus. See õigus on osa lihasele vanemale kuuluvast põhiseaduslikust vanemaõigusest.“