Par­tei­de ra­has­ta­mi­se kord mää­rib Ees­ti mai­net

Euroopa Nõukogu alaorganisatsiooni raporti kohaselt on Ees­tis peh­melt öel­des suu­ri va­ja­kajää­mi­si kor­rupt­sioo­ni tõkes­ta­mi­sel, kuid rii­gi­ko­gu ka­he suu­re­ma era­kon­na esin­da­jad ei näe hinnangus Ees­ti par­tei­de ra­has­ta­mi­se koh­ta suurt prob­lee­mi.

Ke­set üle-eel­mi­se nä­da­la tu­li­seid rii­giee­lar­ve­vaid­lu­si li­bis­tas jus­tiits­mi­nis­tee­rium vaik­selt väl­ja mit­te­mi­da­giütle­va peal­kir­ja­ga pres­si­tea­te. Min­gi GRE­CO ole­vat and­nud Ees­ti­le soo­vi­tu­si kor­rupt­sioo­ni­vas­ta­seks võit­lu­seks. Leh­te­de võrguväl­jaan­ded aval­da­sid lühiuu­di­se ning asi ka­dus ra­hakär­pi­mi­se tu­hi­nas ke­nas­ti or­bii­dilt, kirjutab Eesti Päevaleht.

Alus­ta­da tu­leb sel­lest, mis asi on see müsti­li­ne GRE­CO. Te­ge­mist on Eu­roo­pa Nõuko­gu juu­res töö­ta­va alaor­ga­ni­sat­sioo­ni­ga, mi­da ni­me­ta­tak­se kor­rupt­sioo­ni­vas­tas­te rii­ki­de gru­piks. Sel­le asu­ta­sid 1998. aas­tal 17 rii­ki — nen­de hul­gas muu­seas ka Ees­ti. Nüüdseks on liik­mes­kond Eu­roo­pa Nõuko­gus­se kuu­lu­va­te rii­ki­de ar­vel tun­du­valt laie­ne­nud.

GRE­CO ra­por­ti te­gi­ja­te Ees­ti kor­rupt­sioo­ni­vas­tast võit­lust hin­dav aruan­ne jah­ma­tab. Kok­ku an­nab GRE­CO Ees­ti­le oma ra­por­tis 17 soo­vi­tust, kuid täht­sam on lu­ge­da, mis vald­kon­di need puu­du­ta­vad. Üle poo­le ehk ühek­sa soo­vi­tust on koon­da­tud sil­di al­la “e­ra­kon­da­de ra­has­ta­mi­ne”. Ja soo­vi­tus­teks saab neid punk­te pi­da­da vaid hea taht­mi­se kor­ral: poo­led GRE­CO tä­he­le­pa­ne­kud on pi­gem et­te­kir­ju­tu­sed, sest 2009. aas­ta ok­toob­riks tu­leb Ees­til aru an­da, kui­das need on el­lu vii­dud.

Ra­port on kir­ju­ta­tud nii sel­ges kee­les, et kui ta­va­li­selt tu­leb amet­ni­ke sõnu­mit sel­lest aru­saa­mi­seks sel­gi­ta­da, siis se­da võib pea üks-ühe­le tsi­tee­ri­da. Pä­rast paa­ri sis­se­ju­ha­ta­vat lau­set koo­rub väl­ja karm tõde, et era­kon­da­de ra­haas­ju puu­du­ta­vad reeg­lid puu­du­vad täie­li­kult — süstee­mi, mi­da po­le, ni­me­ta­tak­se ise­re­gu­lee­ri­vaks. “Sel­gub, et te­ge­lik­ku­ses ei toi­mi see ala­ti ra­hul­da­valt ning Ees­tis ei ole po­lii­ti­li­se te­ge­vu­se ra­has­ta­missüstee­mi jä­re­le­val­ve tõhus ning ole­ma­so­le­vaid ees­kir­ju ei ra­ken­da­ta,” se­das­tab ra­port.

“Po­lii­ti­ka ra­has­ta­mi­se täie­li­ku lä­bi­paist­vu­se ta­ga­mi­seks tu­leb luua pii­sa­va­te vo­li­tus­te ja va­hen­di­te­ga sõltu­ma­tu jä­re­le­val­veor­gan ning keh­tes­ta­da hulk as­ja­ko­ha­seid sankt­sioo­ne. Prae­gu­ses õigus­li­kus raa­mis­ti­kus ja prak­ti­kas ilm­ne­nud nõrgad ko­had — näi­teks ole­ma­so­le­va jä­re­le­val­ve­meh­ha­nis­mi sõltu­ma­tu­se puu­du­mi­ne, era­kon­da­de/kan­di­daa­ti­de aruan­ne­te for­maal­ne kont­rol­li­mi­ne, kont­rol­li piir­du­mi­ne vaid va­li­mis­kam­paa­nia­te ra­has­ta­mi­se­ga, va­li­mis­kam­paa­nia­te ra­has­ta­mi­se­ga seo­tud aruan­de­ko­hus­tu­se ma­dal ta­se ning eba­pii­sa­vad sankt­sioo­nid ees­kir­ja­de rik­ku­mi­se kor­ral — on po­tent­siaal­ne ku­ri­tar­vi­tus­te al­li­kas ega võimal­da tu­le­mus­li­kult avas­ta­da ja esi­le tuua eba­sea­dus­lik­ke mõju­ta­mis­juh­tu­sid, mi­da võib po­lii­ti­ka ra­has­ta­mi­sel esi­ne­da. Prae­gu­se kor­ra täius­ta­mi­ne peab see­ga ole­ma es­matäh­tis küsi­mus,” kir­ju­ta­tak­se jä­rel­dus­tes.

Enam konk­reet­se­malt po­le võima­lik vii­da­ta ko­ha­le, kus Ees­tis on peh­melt öel­des suu­ri va­ja­kajää­mi­si kor­rupt­sioo­ni tõkes­ta­mi­sel. Kuid ka­he­le suu­re­ma­le rii­gi­ko­gu era­kon­na­le po­le see min­gi suur prob­leem.

Rii­gi­ko­gu põhi­sea­dus­ko­mis­jo­ni esi­mees, re­for­mie­ra­kond­la­ne Väi­no Lin­de leiab, et ena­mik soo­vi­tu­si on ju­ba el­lu vii­dud. “Es­ma­pil­gul tun­dub, et pal­jud seal­sed mär­ku­sed on ju­ba el­lu ra­ken­da­tud,” väi­dab Lin­de. “Mui­du­gi on seal üks soo­vi­tus, mis puu­du­tab eral­di­seis­va kont­rol­lior­ga­ni loo­mist. Aga tu­leb vaa­da­ta, kas se­da on ik­ka va­ja või on pi­gem võima­lik laien­da­da ole­ma­so­le­va rii­gi­ko­gu kor­rupt­sioo­ni­vas­ta­se sea­du­se ko­hal­da­mi­se ko­mis­jo­ni vo­li­tu­si.”

Lin­de ei usu, et ra­por­ti näol oleks Ees­til te­ge­mist rah­vus­va­he­list mõõtu prob­lee­mi­ga. “G­RE­CO teeb iga­le rii­gi­le vas­ta­vaid soo­vi­tu­si ja Ees­tis po­le olu­kord kind­las­ti kõige hul­lem. Eks ka GRE­CO amet­ni­ke töö­tu­le­mu­si mõõde­tak­se sel­le jär­gi, kui pal­ju nad rii­ki­de­le konk­reet­seid et­te­pa­ne­kuid tee­vad,” näeb ta et­te­pa­ne­ku­te ta­ga pi­gem bürok­raa­ti­de soo­vi en­da tööd õigus­ta­da.

Sa­mas­se ko­mis­jo­ni kuu­luv Kes­ke­ra­kon­na frakt­sioo­ni esi­mees Vil­ja Sa­vi­saar on sa­ma meelt. “Ma ei usu, et see ra­port nüüd vä­ga Ees­ti mai­net mõju­tab. Se­da po­le va­ja vä­ga üle täht­sus­ta­da,” leiab ta ja li­sab, et Ees­ti pi­di sel­lis­te ra­por­ti­te võima­lik­kust ar­ves­ta­ma ju­ba sel­le or­ga­ni­sat­sioo­ni­ga lii­tu­des.

Eri­ne­valt suu­re­ra­kon­da­de esin­da­ja­test möö­nab Isa­maa ja Res Pub­li­ca Lii­tu esin­dav Ur­mas Rein­sa­lu, et need et­te­kir­ju­tu­sed mõis­ta­vad ta­gantjä­re­le õigeks eel­mi­se õigus­kants­le­ri Al­lar Jõksi, kes üri­tas aas­taid prob­lee­mi tead­vus­ta­da. “Ma tean, et seal si­sal­du­vad väi­ted on adek­vaat­sed. Need küsi­mu­sed näi­ta­vad, et en­di­ne õigus­kants­ler Al­lar Jõks ei tei­nud sel­le tee­ma­ga te­ge­le­des mi­da­gi va­les­ti, na­gu tal­le et­te hei­de­ti,” sõnab ta ning nõus­tub, et see ra­port ei tee küll kel­le­le­gi au. “A­ga need, kes se­da tee­mat kä­sit­le­da ei soo­vi, jät­ka­vad kind­las­ti et­tekää­ne­te leid­mist.”

Ent kõik po­lii­ti­kud ütle­vad kui ühest suust, et era­kon­da­de ra­has­ta­mi­se ja kont­rol­li väit­lus sei­sab prae­gu täie­li­kult rii­gi­koh­tu ta­ga. Rii­gi­ko­hus po­le suut­nud roh­kem kui aas­ta jook­sul lan­ge­ta­da ot­sust Jõksi poolt al­ga­ta­tud vaid­lu­se üle, mil­le­ga te­hak­se koh­tu­le et­te­pa­nek sun­di­da rii­gi­ko­gu era­kon­da­de ra­has­ta­mi­se küsi­must konk­reet­se aja jook­sul la­hen­da­ma. Jõks al­ga­tas as­ja eel­mi­se aas­ta veeb­rua­ris.

Rii­gi­ko­hus aru­tas se­da mais ning teist kor­da pä­rast pik­ka ve­ni­ta­mist no­vemb­ris. Siis lu­ba­ti la­hen­dit sel­le aas­ta al­gu­seks, kuid nüüd ütleb koh­tu amet­lik pres­sie­sin­da­ja, et sel­le as­ja­ga loo­de­tak­se ühe­le poo­le saa­da “en­ne jaa­nip­äe­va”. Ar­ves­ta­des se­nist ve­ni­ta­mist on par­tei­del hea koh­tu suit­su­kat­te ta­ha pu­ge­da. Ka rah­vus­va­he­li­ne sur­ve ei pais­ta prob­lee­mi ig­no­ree­ri­mist vää­ra­vat.

KOM­MEN­TAAR

Al­lar Jõks, õi­gus­kants­ler aas­tail 2001–2008:

“Eel­mi­se õigus­kants­le­ri­na, kes on era­kon­da­de ra­has­ta­mi­se tee­ma­ga te­ge­le­nud, peaks mul ole­ma hea meel se­da ra­por­tit lu­ge­da. Kuid te­ge­li­kult oli mul kurb se­da te­ha, sest Ees­tis lä­heb nii pal­ju ae­ga, et sel­lis­test liht­sa­test as­ja­dest aru saa­da.

GRE­CO hin­nang ei ole liht­salt min­gi sõpra­de klu­bilt tul­nud soo­vi­tus. See on sa­ma kaa­lu­ga, kui rah­vus­va­he­li­ne rei­tin­gua­gen­tuur oleks and­nud Ees­ti rii­gi­le oma hin­nan­gu. See pä­ri­neb ot­se Eu­roo­pa Nõuko­gult ning on karm: Ees­ti ei ole val­mis po­lii­ti­kae­lus kor­rupt­sioo­ni väl­ti­ma.

Po­lii­ti­kud ar­mas­ta­vad rää­ki­da po­lii­ti­li­sest vas­tu­tu­sest — näi­teks siis, kui rii­gi­ko­gu liik­mel on va­ja rii­giet­tevõtet juh­ti­ma min­na. Aga kes vas­tu­tab sel­le eest, et Ees­ti­le an­tud hin­nang on ne­ga­tiiv­ne? Vas­tus on liht­ne.

Ka­hel suu­re­mal rii­gi­ko­gu era­kon­nal on vii­ma­ne aeg pea lii­va alt väl­ja võtta ja peeg­lis­se vaa­da­ta.

Prae­gu po­le mõtet ise­gi nii vä­ga oo­da­ta rii­gi­koh­tu ar­va­must. GRE­CO ar­va­mus po­le soo­vi­tus­lik, vaid on ko­hus­tus­lik ning se­da tu­leb ko­he ha­ka­ta el­lu vii­ma.

Li­saks läks GRE­CO veel kau­ge­ma­le kui õigus­kants­ler oma taot­lu­se­ga, öel­des sel­gelt, et era­kon­da­de ka­ris­tu­sed pea­vad ole­ma mõju­va­mad. Ol­gem au­sad: prae­gu­sed ka­ris­tu­sed on nae­ruväär­sed. See on ana­loog­ne do­pin­gu­ka­su­ta­mi­se­ga. Ka­ris­tu­sed pea­vad ole­ma nii suu­red, et ühe kor­ra va­he­le jää­nu­na ei soo­vi­taks enam se­da te­ha.

GRE­CO ra­port kin­ni­tab, et na­gu ma­jan­dust mõju­ta­vad roh­kem ma­jan­dus­sea­du­sed kui koa­lit­sioo­ni­le­pin­gus­se kir­ju­ta­tud unis­tu­sed, nii on era­kon­na ra­has­ta­mi­se lä­bi­paist­vus olu­li­sem par­tei­lis­test hu­vi­dest.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines