Ülikoolidel puudu sadu ühiselamukohti

Kuigi kõigi suuremate ülikoolide esindajad ütlevad, et iga-aastaste ühiselamujärjekordade kaotamiseks oleks tarvis ehitada vähemalt üks uus 300–500 voodikohaga ühiselamu, ei valmi neid selleks sügiseks mitte ühtegi.

Küll aga peaks 2009. aasta sügisel leevenema ühiselamukohtade puudus Eesti kunstiakadeemias, Tallinna ülikoolis ja Tallinna tehnikaülikoolis, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kõige mastaapsemalt võtab sel suvel ühiselamute uuendamise ette Tallinna tehnikaülikool, kus 1. juulist läheb lammutamisele üle poolesaja aasta vanune Akadeemia tee 9 ühiselamu.

Tuleva aasta sügiseks peaks valmima aga viiekorruseline korterisüsteemiga ühiselamu, kus domineerivad kahekohalised toad. Enamik tudengikortereid koosneb kahest kahekohalisest toast, ühisest köögist, WC-st ja dušinurgast. Uue ühiselamu juurde rajatakse ka maa-alune autoparkla, kus on ruumi 198 sõidukile.

Mullu valmis aadressil Akadeemia tee 7 sarnase projekti järgi ehitatud ühiselamu, mis nüüdseks on tehnikaülikooli tudengite seas üks populaarsemaid. Kuigi osalt on Akadeemia teel asuvate ühiselamute ehitamist rahastatud ka riigikaukast, on lõviosa siiski ülikooli enda raha.

Tallinna tehnikaülikooli ühiselamuid haldava TTÜ üliõpilasküla juhatuse esimees Kuno Traks ütles, et tehnikaülikoolil oleks tudengite majutamiseks tarvis 300–500 uut ühiselamukohta. Kuigi ülikoolil on mõtteid uue hoone ehitamiseks, on esialgu asi raha ja osati ka krundi taga. “Vaid üks vaba krunt tehnikaülikooli kompleksis on, eks see sõltub nüüd tulevastest otsustest, kas sinna saab tulevikus ehitada uue ühiselamu,” lisas Traks.

Tallinna ülikool ja Eesti kunstiakadeemia kavatsevad samuti asuda selle aasta jooksul üht ühiselamut renoveerima.

Valge tänavale peaks tuleva aasta sügisest ühiselamukoha saama 600 tudengit. Tallinna ülikooli haldusjuht Peep Ratas ütles, et vaja oleks veel üht sama suurt ühiselamut, kuid praegu takistab plaane ellu viimast raha.

Ka Euroopa Liidu tõukefondidest pole Peep Ratase sõnul võimalik abiraha taotleda, sest ülikoolide ühiselamud pole abikõlblikud.

“Eks muidugi on ka muid võimalusi raha saada, aga see nõuaks väga palju projektide ja taotluste kirjutamist,” lisas Ratas. Seega jääb ülikoolide ainsaks võimaluseks panustada ühiselamute ehitamisse iseseisvalt.

Tartu üliõpilasküla juhatuse liige Priit Lomp ütles, et vaid üürirahast on võimatu suuremaid renoveerimistöid ette võtta. “Rääkida saab ikkagi remondist, mitte renoveerimisest. Remontimise jaoks peaks kõikides ühiselamutes tõstma vähemalt kaks korda üürihinda, sest praeguse üürisuurusega pole suuremahulised remondid võimalikud,” selgitas Lomp.

Tartu üliõpilaskülal on kaheksa ühiselamut. Neist seitse on enam-vähem tänapäevased ega vaja suuremat remonti.

Aadressil Narva mnt 89 asuv ühiselamu on oodanud aga remonti juba viimased paarkümmend aastat.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines