Mart Nutt: Karadžić viimaks kohtu all

Eile tabas Serbia politsei viimased 13 aastat rahvusvaheliselt tagaotsitud Radovan Karadžići. Mehe, kes ilmselt oli Osama bin Ladeni järel teisel kohal selles mustas nimistus.

Karadžić, kellele pannakse süüks (teadaolevalt) Euroopa veriseimat massimõrva pärast Teist maailmasõda, võeti kinni Belgradi äärelinna ühissõidukis, millest võib küll järeldada, et erilist vaeva enda varjamiseks ta ei näinud. Serbia võime oli aastaid süüdistatud soovimatuses rahvusvahelise tribunaliga koostööd teha ja viimane tõik ainult kinnitab sellesisulisi kahtlusi.

Karadžići varasem elu ei lubanud kuidagi oletada, et temast saab massimõrvar. Sündinud on ta 1945 Petnjitsas, mis asub Montenegros, Bosniasse asus ta alles 1960. aastal, kus õppis Sarajevo ülikoolis psühhiaatriks. 1974-75 stažeeris ta kogunisti Columbia ülikoolis USA-s ning hobi korras luuletajana oli ta serbiakeelses keskkonnas suhteliselt tuntud.

Poliitikasse sisenes Karadžić 1989, mil asutas Serbia Demokraatliku Partei. Hoolimata malbest nimest esitas partei radikaalse programmi — tuua Bosnia ja Horvaatia serblased Serbia rüppe.

1991 novembris organiseeris Karadzic Bosnia serblaste keskel referendumi, millega sai tulemuse, et serblased tahavad jääda Jugoslaavia koosseisu. Kui Bosnia ja Hertsegovina referendumil mõni kuu hiljem otsustati iseseisvuse kasuks, alustas ta noore riigi vastu relvastatud võitlust.

1992 aprillis lasi Karadžić end valida isetekkelise pseudoriigi Republika Srpska (Serbia Vabariik Bosnia territooriumil) presidendiks ning püsis sellel kohal 19. juulini 1996.

Republika Srpska presidendina oli Karadžić põhiline etnilise puhastuse korraldaja, terroriseerides ja mõrvates põhiliselt Bosnia muslimeid, et sundida neid kodudest lahkuma ja asustada “puhastatud” alad serblastega.

Ettevõtmise krooniks sai Srebrenica massimõrv 1995 juulis, mille käigus hukati umbes 8000 muslimi meest ja poissi ning lükati ühishauda. Genotsiidi viis läbi Karadžići vägede ülem Radko Mladić, keda ei ole siiani õnnestunud kinni võtta.

Naiivne oleks arvata, et Karadžić tegutses omal initsiatiivil. Tema tegevus ja Republika Srpska eksistents said võimalikuks üksnes Jugoslaavia võimude aktiivsel toel eesotsas Slobodan Miloševićiga.

Viimane muide ei varjanudki soovi Bosnia serblastega asustatud alad Jugoslaavia külge tagasi tuua. Ja loogiline ju: mida rohkem muslimeid ühishaudadesse matta, seda rohkem on serblastega asustatud alasid.

Ometi osutus Karadžić vähemasti ühes kangemaks selliks kui tema leivaisa Milošević. Nimelt õnnestus tal end mitmed aastad kauem rahvusvahelise kohtu eest varjata.

Ja kurb tõsiasi seisneb veel selles, et nii Serbias kui Bosnia serblaste hulgas on arvukalt neid, kes Karadžićit ikka kangelaseks ja nüüd seega märtriks peavad. Nagu ka Mladićit, kes isiklikult andis käsu tuhandeid tsiviilisikuid hukata.

Et Karadžić nüüd ikkagi kinni võeti, annab lootust, et Serbia valitsus soovib siiralt vabaneda möödunud kümnendi kuritegude taagast.