Ühtlasi hajutasid nad kõik kahtlused oma valmisoleku kohta, mida tekitas Jaansoni kustumine laupäevases eelsõidus.

Ateena olümpial ühepaadil hõbeda pälvinud pärnulane ponnistas poolfinaalis noorusliku energiaga ja kohati isegi võimukat tempot arendades pani neliteist aastat noorema Endreksonigi himukalt tööle.

“Võtsin seitsmesaja meetri järel tempo üles ja Tõnu tuli kuradima hästi kaasa,” lausus juba mõni minut pärast 2000 m läbimist reipuse taastanud Jaanson.

“Üldiselt — kena sõit, paat lippas hästi,” vuristas jutusoonele sattunud vanameister. “Lõpus olid kolm edasipääsejat selged. Püüdsin tempot hoida, oli vaja pisut veel kannatada. Muidugi väsisime, aga hambad ristis ei sõitnud.”

Energiavarusid põletavast tormakast algusest targu hoidunud Eesti paatkond alustas eeslibisenute tagaajamist 500 meetri järel viiendalt kohalt.

“Kolm-nelisada meetrit sõitsime oma rütmis ja ratsionaalselt, niisuguses kuumuses ei saanud kiirustada,” selgitas taktikavalikut ohjanud Jaanson. “Ülejäänud olid piisavalt lähedal, et neid kinni püüda. Tuli olla vaid ise tegija. Mõtlesin: nii kaua läheme oma rütmis, kuni Venemaa kukub, siis veel natuke, kuni kukub ka Valgevene.”

Tatjana Jaansoni hoolealuste taktika õigustas. Distantsi teisel poolel hääbus nii venelaste kui ka valgevenelaste jaks. Jaanson ja Endrekson rühkisid korraks isegi prantslaste kõrvale, liidrite lõpukiirendusele siiski ei vastanud.

“Alguses kartsin, et läheb hullemini, mõtlesin, et Valgevene võib üllatada,” lausus Endrekson. “Jüri tõstis õigel ajal tempot. Jälgisime inglasi, nemadki on rahulikud alustajad. Kuigi oli raskem kui eelsõidus, ei pidanud end pildituks pingutama.”

Jaanson küsis meediaesindajatelt, kas nad võiksid hakata lahkuma, et saaksid kiiresti minna akusid laadima. 1986. aastast saadik maailmaklassi kuulunud mehe olek oli nii sütitav, et tundus kümme aastat nooremana.

Palusin Jaansonit pildistamiseks Endreksoni õlgadest kinni võtta. “Võtan poisikese õlule,” vastas Jaanson ja kergitas paadikaaslase jalad maast lahti.

Laupäevasesse finaali jõudsid kuus võrdväärset paatkonda, kes ühe erandiga on kõik seisnud tiitlivõistluste pjedestaalil.

Esimesest poolfinaalist austraallased David Crawshay ja Scott Brennan, mullused maailmameistrid ja Ateena olüm-piavõitjad sloveenid Luka ·pik ja Iztok Cop, tänavused valitsejad uusmeremaalased Rob Waddell ja Nathan Cohen. Teisest poolfinaalist mulluse MM-i hõbedamehed prantslased Jean-Baptiste ja Adrien Hardy, mulluse MM-i pronksimehed Jaanson ja Endrekson ning tunamulluse MM-i pronksimehed Matthew Wells ja Stephen Rowbotham.

“Väga tugev koosseis, kedagi ei saa eelistada,” lausus Eesti sõudeliidu peasekretär Jaan Tults.

“Võib juhtuda, et keegi ei hakka maruliselt ees tempot tegema, vaid sõidetakse oma rütmis. Kõik kohad esimesest kuuendani on võimalikud, aga meie meeste eesmärk on mõistagi kuld.”

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena