Kristiina Ross: Mida sõnad tähendavad?

Võõrast keelt kuuldes või lugedes, tekib sageli küsimus, mida üks või teine sõna tähendab; emakeele sõnade kohta seda tavaliselt ei küsita, sest nende tähendust arvab igaüks teadvat. Keelega tihedamalt tegelevatel inimestel tekib aeg-ajalt siiski küsimusi, näiteks: kas sõna kuna tähendab ‘samal ajal kui’ või ‘sellepärast et’.

Õieti pole sõnal iseenesest mingit tähendust. Seesama häälikuühend kuna ei tähenda enamikus keeltes mitte midagi, aga eesti keeles saab seda kasutada nimetatud tähenduste väljendamiseks. Nii et tegelikult pole mitte sõnal tähendust, vaid tähendusel on sõna.

Ometigi ei saa inimene ise valida mingi tähenduse väljendamiseks suvalist häälikuühendit. On vaja, et need, kellega ta suhtleb saaksid temast aru, ehk kasutaksid sama tähenduse väljendamiseks sama häälikuühendit. Selles mõttes on üksiku kõneleja seisukohalt igal keeles olemasoleval sõnal oma kindel, etteantud tähendus siiski olemas. See tähendus võib inimrühmiti veidi varieeruda ja ajas muutuda. Vähegi abstraktsema sõna korral on üsna keeruline välja selgitada, mis tähenduses seda täpselt kasutatakse. Selleks, et sõna n-ö. “tegelikku” tähendust kindlaks teha, tuleb läbi analüüsida suur hulk spontaansest kõnest või kirjast pärit lauseid.

Viimastel aastatel on tekitanud lahkarvamusi sõna ennetama tähendus, täpsemini küsimus, kas sõna ennetamine saab kasutada võõrtermini preventsioon eesti vastena. Narkomaaniat, alkoholismi ja AIDSi levikut käsitlevates kirjutistes on niisugune sõnakasutus laialt levinud, aga keelekorraldajad ei pea seda soovitavaks, vaid pakuvad selle asemele sõnu ärahoidmine, vältimine ja tõkestamine. Nimelt tähendavat ennetama 1999. a. Õigekeelsussõnaraamatu järgi lihtsalt ‘kellestki või millestki ette või mööda jõudma’. Selle tähenduse tõttu võiks siis just nagu tekkida oht, et väljendit ‘narkomaania ennetamine’ tõlgendatakse eriti kähku narkomaaniks hakkamisena.

Kümmekond aastat varem ilmunud Eesti keele seletussõnaraamatus on sõna ennetama tähendusele lisatud sulgudes lisaselgitus — harilikult millegi ärahoidmiseks. Nagu öeldud, ei tähenda häälikujärjend iseenesest mitte midagi: sõna tähendab seda, mis tähenduses teda kasutatakse. Nii et isegi ilma selle tosina aasta taguse tähendusnüansita tuleks tõdeda, et kui erialakirjanduses ja meedias on juba omaks tunnistatud väljendid narkomaania alane ennetustöö, AIDSi ennetuskeskus jne, siis jääb üle lihtsalt konstateerida, et sõna ‘ennetama’ tähendab eesti keeles seda, mida ta neis väljendites tähendab — ‘tegutsema selleks, et midagi ära hoida, enne kui on hilja’.

Muidugi võiks kõnealuses tähenduses kasutada ka sõna ‘vältima’ või ‘tõkestma’ või ‘ära hoidma’. Aga mille poolest see parem oleks? Pealegi ei maksa jätta kahe silma vahele asjaolu, et ladina keelest pärit võõrsõna preventsioon on tekkinud sõnadest prae ja ventio ega tähenda tükkideks võetult ka mitte midagi peenemat kui ‘enne tulemine’. Võõrtermini etümoloogia pole küll eesti vaste leidmisel määrav, aga arvestada seda tasub. Võibolla peitub niisuguse tähendusarengu taga üldinimlik veendumus, et kes õigel ajal ja enne teisi jaole jõuab, on olukorra peremees. Või nagu eesti vanasõna ütleb: kes ees, see mees. Igatahes võib karta, et sedapuhku on keelekorraldajad hiljaks jäänud ja targem oleks sõna ennetama spontaanselt juurdunud tähendus lihtsalt teadmiseks võtta, selle asemel ei vaevalisse võitlusse asuda.