Euroopa kliima soojeneb maailmas kõige kiiremini
Põhja-Euroopa muutub selle sajandi jooksul niiskemaks, samas kui suured alad Vahemere ääres muutuvad kõrbeks. Kuumalained muutuvad tavalisemaks.
Raport kutsub eurooplasi üles tegema rohkem kliimamuutuste tagajärgedega kohanemiseks, näiteks kaitsma inimesi putukatega levivate haiguste vastu või kindlustama rannikuid kõrgema veetaseme vastu. Siiani on keskendutud vaid jõgede sagenenud üleujutustega tegelemisele.
Veetase meres tõuseb aastaks 2100 tõenäoliselt 18-59 sentimeetrit ning võib jääda tõusma sajanditeks, kui Gröönimaa ja Antarktika jää sulab.
Euroopas satub Balti riikidest Kreekani 2100. aastaks selle tõttu ohtu 4 miljonit inimest ja 2 triljoni euro (31 triljoni krooni) eest vara.
Viimastel hinnangutel võivad kahjud merepinna tõusust ulatuda 2080. aastaks 18 miljardi euroni (281 miljardi kroonini) aastas, kuid kulutades aastas miljard eurot (15,6 miljardit krooni) näiteks tammidele ja maapinna tõstmisele rannaaladel, on võimalik kahjusid vähendada miljardi euroni aastas.