“Me oleme saavutanud suurt edu, seda kinnitab muuhulgas edukas ülemineku algus eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes. Samas teevad mind murelikuks PISA 2006 tulemused, kus venekeelsete koolide õpilased näitasid märkimisväärselt nõrgemaid tulemusi kui eestikeelsete koolide õpilased. Peame selgeks tegema, miks see nii on ja põhjuste likvideerimisse tõsiselt suhtuma,” kinnitas Lukas, edastas ministeeriumi pressiesindaja.

“Viimasel nädalal on räägitud eesti keele õpetamisest ja eestikeelsest õppest lasteaias. See on ka ministeeriumi haridusintegratsiooni teravik. Ehkki eesti keele õpe lasteaias on 5- kuni 6-aastastele kohustuslik aastast 2000, ei ole selle maht olnud piisav, edendamist vajab metoodika. Just lähipäevil algavad lasteaedade meeskondade ja eesti keele õpetajate koolitused, koostatakse õppematerjale ning tugimaterjale õpetajatele,” sõnas Lukas

“Järgmisel aastal on vaatamata kitsastele oludele ette nähtud täiendav raha eesti keele kui teise keele õpetajate tasustamiseks lasteaias. Eesti keele õpe lasteaias algab alates järgnevast aastast juba 3- kuni 4-aastastele lastele. Panna oma laps eestikeelsesse lasteaeda, see on iga vanema vaba valik. Meie haridussüsteemis õpib eesti keeles ligi 6000 last, kelle emakeel ei ole eesti keel.”

“Meie haridusmuutuste võtmeisikuteks on õpetajad. Peame oma õpetajate ettevalmistuses ja täiendkoolituses tõsiselt mõtlema lõimitud aine- ja keeleõppele. Just sellele teemale on pühendatud rahvusvaheline konverents Tallinnas 24. oktoobril.”

“Presidendi kärajatel 8. oktoobril rääkisid nii õpetaja kui ka lapsevanem vajadusest tagada eesti keele õpe maast madalast. Mul ei ole illusiooni kiire ja totaalse ülemineku osas eestikeelsele õppele kõigil haridustasemetel. Olen kõigis oma intervjuudes toonitanud, et õpetajate ettevalmistus ja motiveerimine on pikk ja vaevaline protseduur. Samas tuleb kõigile soovijatele tagada võimalus õppida eesti keeles või kasutada keelekümblusmudelit, mis on end täielikult õigustanud.”