Euroliit annab rahvusringhäälingule kabelimatsu?
„Rahvusringhäälingu tegevus — eriti uues meedias — soovitakse panna otsesesse sõltuvusse erasektori tahtest või tahtmatusest. Selle taga on eelkõige suurte erakanalite lobitöö,” põrutas ERR-i nõukogu esimees Andres Jõesaar.
„Kui erakanalid väidavad, et mõni meie algatus kahjustab nende erahuvisid, siis ERR peaks nendest soovidest loobuma,” tutvustas ta olukorra absurdsust. Praeguse seisuga on tagajalgadele aetud juba 19 riigi rahvusringhäälingu esindajad, kava kinnitamise poolt on kolm riiki.
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Eve Kislovi sõnul oleks erakanalitel võimalik sellist infot omades konkurentide plaane hiljem oma huvides ära kasutada. „Maailmast on näiteid ka konkreetsete kohtulahendite kohta, kus hiljem on ise sarnaste plaanidega välja tuldud,” märkis ta.
Kislovi sõnul läheb kava vastuollu ka Amsterdami protokolliga, mis pöörab tähelepanu ringhäälingusektori eripärale Euroopa kultuuris. „Rahvusringhäälingute suhtes tuleks seega kohaldada konkurentsireeglitest lähtuvalt erireegleid,” märkis ta. „Lisaks peaks iga liikmesriik ise nende küsimuste üle otsustama,” sõnas ta. Kislov kinnitas, et komisjoniga kirjavahetuses olev rahandusministeerium toetab selles küsimuses tugevalt ERR-i.
Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus ütles, et sellisel kujul võrdsustab kava avalik-õigusliku ringhäälingu huvid erakanalite kommertshuviga.
„Siin on rikutud ka tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet, kuna uuele meediale püütakse avalik-õigusliku ringhäälingu puhul rakendada rangemaid reegleid,” märkis ta. Eraringhäälingul selline kohustus puudub.
Sookruusi sõnul saaksid erakanalid soovi korral ERR-i arengut pidurdada ning seeläbi võõrduks rahvusringhäälingust just noorem sihtrühm, keda uue meedia lahendused kõige enam paeluvad ja kes on traditsioonilisest meediast kaugenemas.
Kokkuvõttes pakub kava Sookruusi sõnul ka liialt tõlgendusvõimalusi. „Ütleme, et ERR tahaks välja tulla uue, ETV3 kanaliga. Kuigi traditsiooniline telekanal, on formaalselt tegu uue asjaga ja jälle läheks vaja erakanalite luba. Vastus oleks ju ette teada,” lisas Sookruus.
Erakanalid kriitikaga ei nõustu
TV3 tegevdirektori Toomas Vara hinnangul tekitab ERR paanikat seal, kus selleks põhjust ei ole. „Väide, et kolmandad osapooled hakkavad kontrollima avalik-õigusliku ringhäälingu teenuste osutamise tingimusi, on pehmelt öeldes meelevaldne. Euroopa Komisjoni eesmärk on suurendada riigi poolt antava abi ehk raha kasutamise läbipaistvust,” ütles ta ja lisas: „Praeguse ERR-i jaoks on see loomulikult hirmutav idee.”
Kanal 2 peadirektori Urmas Oru hinnangul ei muudaks teatisega nõustumine reaalset olukorda Eesti meediamaastikul. „Kirjasõnas tundub see kindlasti fantaasiat tekitav, aga kui palju võiks praktilises elus neid uusi teenuseid tulla? Võib-olla see mõjutab Euroopa riikide vana ja sissejuurdunud meediat rohkem kui Eesti dünaamilist meediat. Ega see teatis tagantjärele ikka midagi ei muuda,” leidis Oru.