Tarmo Kõuts: õpilased ei jäänudki magama
REET LINNA, ETV saatejuht:
„Kui ennast programmi pakkusin, palusin, et mind saadetaks just väikesesse kooli. Nii andsingi Raasiku põhikooli 6. klassile meediaõpetuse tunni. Kisa oli algul päris suur, aga õnneks õpilased allusid üsna ruttu. Vestlesime televisioonist, erinevatest ametitest ja ajakirjanduse põhireeglitest. Lapsed esitasid uskumatult arukaid küsimusi! Paar poissi ei teinud üldse millestki välja, aga suurem osa klassist oli aktiivne ja elas kaasa. Nende sõnul oli tund lahe.
Pärast tundi seisis ukse taga terve klassitäis 9. klassi õpilasi. Nii kui klassist välja tulin, hakkasid nad laulma saate „Laulge kaasa” tunnuslugu, tegime pilte ja jagasin autogramme. Väga tore päev oli. Raasikul on väike kool, palju noori õpetajaid. Võrreldes selle ajaga, kui mina koolis käisin, on palju muutunud, ikka paremuse suunas.”
MAREK STRANDBERG, erakonna Eestimaa Rohelised juht:
„Olen osalenud programmis igal aastal. Lihtsalt selleks, et jagada teadmisi inimese, ühiskonna ja looduse seostest ning lootuses, et mõni õpilane saab juurde julgust oma haridusteed loodusteaduste suunas kallutada.
Maardu gümnaasiumi 5. klassi lastele andsin prügitunni. Rääkisin sellest, mille poolest erineb inimene muudest loomadest Maal. Rääkisin prügi kui saasteainete teekonnast ja sellest, kuidas seda vähendada. Kallavere keskkooli 9.–12. klassi õpilastele kõnelesin inimesest kui energiat tarbivast olendist ning sellest, kuidas inimesed energiat säästlikumalt, aga siiski mugaval moel kasutaksid. Mõlemad tunnid olid segu klassijuhataja- ja loodusõpetuse tunnist.
Nii viienda kui ka vanema klassi õpilased olid küsimishimulised. Eriliselt tahan kiita Maardu ja Kallavere kooli õpetajaid, kes on õpetanud eri rahvustest õpilasi soravalt eesti keelt rääkima.”
TARMO KÕUTS, riigikogu liige:
„Olen Keila valla elanik ning mul ei olnud ühtegi põhjust Laulasmaa koolile „ei” öelda. Valisin tunni teemaks „Riik ja ühiskond” seepärast, et andsin tunni 8.–9. klassi õpilastele, kel seisavad ees tähtsad valikud. Püüdsin selgitada, et õpitakse eelkõige enda, mitte kooli jaoks.
Tund läks hästi, õpilased kuulasid ilusti ega jäänudki magama. Kahjuks tuli tunni lõpus televisioon filmima ja see lõi plaanid natuke sassi. Lapsed ei ole kaamerate ja mikrofonidega harjunud, nad ei teadnud, kas suunata tähelepanu mulle või telemeestele. Olen tunniga igati rahul, sest sain oma seisukohad õpilastele edasi anda. Maalapsed on väga pühendunud ja usinad. Olen ka ise maal koolis käinud ja meenutan oma kooliaega vaid heade sõnadega.”
MART KUUSK, Heateo SA tegevjuht, endine ajalooõpetaja ja ettevõtja:
„Andsin Tallinna humanitaargümnaasiumis tunni, kus rääkisin sotsiaalsest ettevõtlusest ning oma tegemistest Heateo sihtasutuses. Sellest, kuidas sotsiaalseid probleeme lahendada ettevõtete abiga. Tegime ka praktilise töö, kus õpilased arutasid, milline sotsiaalne probleem neid enim häirib ning kuidas probleeme lahendada. Kas seda peaks tegema riik või inimesed ise... Tund läks hästi. Õpilased on avatud ega mõtle veel väljakujunenud stampides. Sain taas kinnitust, et õpetajaamet on tore.”
KRISTJAN OTSMANN, aja- ja projektijuhtimise koolitaja:
„Andsin juba teist aastat tundi oma vanas koolis, Keila gümnaasiumis. Usun, et igal õpilasel on huvitav, kui nende ees seisab inimene väljastpoolt kooli. Mulle omal ajal oleks see küll meeldinud.
Seekord andsin ainet aja lugu, just lahkukirjutatuna. Algul arutlesime rühmatöös, miks on hea kasutada päevas ajakillukesi, seejärel vaatasime lihtsat ajajuhtimise süsteemi „Autofookus”, millest võiks gümnasistil tulevikus kasu olla. Kuna tund toimus arvutiklassis, tutvustasin noortele põgusalt ka Google’i kalendrit. Keila kooli 10. klassis on koos väga lahe seltskond, ühtegi tuima õpilast pole ma kahe aasta jooksul näinud.”
Artikli täisteksti loe Õpetajate Lehest.
