Külalistemaja omanik Andres Vahtra ütles Eesti Päevalehele, et ta ei mäleta külaliste hulgas inglast ja venelast. Vahtra möönis, et ainus võimalus salajasteks kohtumisteks külalistemajas on hommikusöögi ajal.
Ajalehe Nezavissimaja Gazeta teatel tasuti spioonile edastatud informatsiooni eest igal kohtumisel kümneid tuhandeid dollareid. Sellest jättis mees veidi omale taskuraha ja ülejäänu kandis ühes Eesti pangas asuvale arvele.
Vene meedia teatel oli kaks aastat tagasi Vene välisluureteenistusest erru läinud spiooni esmaseks värbajaks Eesti kaitsepolitsei, kes pärast mehelt saadud Eestit puudutavat olulist informatsiooni ta brittidele edasi andis.
Nezavissimaja Gazeta teatel osutus spioon Briti luurele tõeliseks kullaauguks, sest oma endisi töösuhteid ära kasutades suutis agent anda inglastele kõrgeima salastatusega infot.
"Inglasi huvitas info, mis kompromiteeriks tuntud Vene poliitikuid ja võimalused, kuidas neid enda alluvusse värvata," kirjutas ajaleht. Inglased tundsid kõrgendatud huvi Suurbritannia eriteenistustes töötavate vene agentide kohta, samuti luuretegevuse vastu USA-s ja NATO-s. Lisaks huvitasid inglasi vene eriteenistuste kaadrikoosseisud ja nende juhtide ning tähtsate operatiivtöötajate iseloomustused.
"Agent andis ka palju andmeid Vene eriteenistuste kaastööliste kohta välismaal, keda ta isiklikult tundis," kirjutas Nezavisimaja Gazeta.
