Paadimaks tulgu, rikkad peavadki rohkem maksma
Tegemist on maailmavaatelise, ideoloogilise kokkupõrkega, mida ei saaks isegi pahaks panna, kui ajad oleksid paremad. Terves Eestis käib võitlus eluspüsimise nimel. Me ei saa lubada olukorda, kus vaid tugevam jääb ellu või et vaata ise, kuidas hakkama saad, mis on selgelt Reformerakonna maailmvaade. Inimühiskonna idee seisneb üksteise aitamises, kus tugevam aitab nõrgemat, rikas vaesemat. Seda ideed kannab ka Keskerakonna poolt juhitud Tallinna linnavalitsus.
Valitsus andis Tallinnale paadimaksu
Kõigepealt heidaksime pilgu lähemalt sellele, mida see paadimaks endast õige kujutab. Teatavasti lähtuti paadimaksu määra kehtestamisel väikelaeva pikkusest poolemeetrise sammuga. Optimaalne maksumäär on kalendriaastas 500 krooni iga algava poole meetri kohta maksustamisele kuuluva kogu väikelaeva pikkuses. Arvestusse kuulub ka neli esimest meetrit väikelaeva pikkusest.
Teatavasti on kohalike maksude, paadimaks ühes nendega, eesmärk tagada kohalikule omavalitsusele vabariigi valitsuse poolt pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi loomine. Ehk siis teisisõnu, kui riik annab linnale või vallale ülesanded, siis lubab ta linnal ja vallal ka kohalikke makse kehtestada selleks, et nende ülesannete täitmiseks vajaminevad kulutused saaksid rahastatud.
Kohalikke makse on mitmeid, üks neist on paadimaks, mis puudutab väheseid, sest see on just jõukamatele inimestele suunatud. On olemas näietks ka mootorsõidukimaks, mida linnavalitsus pole plaaninud kehestada, sest see puudutab märksa laiemat osa elanikkonnast ja kindlasti mitte ainult rikkaid.
Seega, Tallinn on kehtestanud paadimaksu riigi kehtestatud seaduse piires ja sellega täiesti kooskõlas.
Rikkad peavadki rohkem maksma
Vaatame vasakule, paremale, kas meie ümber on paadiomanikke? Enamus meist ei tunne ühtegi inimest, kellel oleks mõni väikelaev. Miks on see nii? Vastus on lihtne: sest paadimaksu alla minevad väikelaevad kuuluvad inimestele, kes üldjoontes on rikkamad kui keskmine eesti inimene. Seetõttu hõlmab paadimaks vaid nö paremal järjel olevat osa elanikkonnast. Tavainimest paadimaks ei puuduta ja paraku on nii, et jõukad on ühiskonnas alati vähemuses.
Ei tea kust on esile kerkinud Reformierakonna käsilased, kes võitlevad teadlikult või teadmata Reformierakonna parempoolse poliitika eest. Allkiri paadimaksu vastu on allkiri rikaste toetuseks. Kui nad väidavad, et neil ei ole Reformiparteiga midagi ühist, siis
jääb mõistmatuks nende inimeste motiivid, kes paadimaksu vastu allkirju kogusid ja allkirju andsid, kuna võideldakse ju jõukamate inimeste maksustamise vastu, mis on otseselt Reformierakonna poliitika.
Kohutav oli vaadata, millise agressiivsusega kaitses oravapartei emapalga ülempiiri säilimist 35 000 kroonil. See tähendab, et kui käisid tööl ja said palka 35 000 krooni kuus, siis maksab riik sulle isaks või emaks saades rohkem kui aasta aega 35 000-kroonist kuupalka edasi. See teeb ligi pool miljonit krooni aastas. Vanemapalga nimetatud ülempiiri säilimine on oluline just Reformierakonna valijaskonnale. Need on Eesti keskmisest rikkamad inimesed. Need on just sellised inimesed, kes suudavad pidada väikelaeva ja selle eest rahulikult ka paadimaksu maksta.
Paadimaks on osa Tallinna avamisest merele
Iga maksu kehtestamine kannab alati endas konkreetset eesmärki. Paadimaksu kehtestamise eesmärk on katta veeliiklusega seonduvaid kulusid Tallinna piirkonnas.
Tallinna linn on juba ka enne paadimaksu kehtestamist kandnud veeliiklusega seonduvaid kulusid. Pealinn on ostnud veepolitseile kaatri ning korrastanud muule ja Aegna sadamat. Samuti taganud igaaastaselt laevaühenduse Tallinna linna ja Aegna saare vahel. Paadimaksust laekuva täiendava maksutulu abil saab arendada edasi veepolitsei tegevust. Paremini varustatud ja tegutsev veepolitsei muudab ohutumaks veeliiklust ning tõstab üldist veeliikluskultuuri. Samuti annab paadimaks võimaluse soetada päästeametile täiendavat tehnilist varustust rannaalade ohutumaks muutmiseks. Paadimaks võimaldab korrastada muule ja kaisid.
Tallinn on Aegna saarel juba palju vaeva näinud ning muutnud selle kaunimaks ja atraktiivsemaks elanike ning turistide jaoks. Paadimaksust on võimalik katta osaliselt Aegna sadama väljaehitamise ja Tallinna veepiiril kaldakindlustuse rekonstrueerimise ja korrashoiu kulud. Lisaks eeltoodule on vajalikud investeeringud uute väikelaeva sadamate arendamiseks ja ehitamiseks.
Paadimaks panustab keskkonnasäästu
Ilmneb, et kehtiv kohalike maksude seadus ei taga paadimaksu eesmärki. Riigi poolt kehtestatud õigusaktid peaksid olema omavahelises loogilises seoses ning mitte segadust tekitama. Meresõiduohutuse seaduses on maksuobjektiks 2,5- kuni 24-meetrine väikelaev, kuid kohalike maksude seaduse mõttes kuni 12-meetrine väikelaev.
Mida pikem on veesõiduk, seda rohkem on tema teenindamiseks vajalik eriline infrastruktuur. Otstarbekas ja õiglane oleks väikelaevade omanike võrdne kohtlemine ning selleks tuleks maksuobjekti pikkuseks lugeda kuni 24 meetrit. Sel juhul oleks volikogudel võimalus kehtestada paadimaks arvestades kohalikke olusid ning määrata maksuobjektideks ka lühemaid kui 24 meetri pikkuseid väikelaevu.
Sadamaid, muule ja kaisid kahjustavad enam kaatrid ja jetid. Kehtiva seaduse redaktsiooni kohaselt on kaatrid maksustatud, kuid jetid mitte. Esitatava eelnõu kohaselt laieneks maksukohustus ka jettidele ning paatide, jahtide, kaatrite ja jettide omanike koheldakse kohalike maksude seaduse mõttest tulenevalt võrdselt.
Paraku on lood nii, et inimene hakkab mõtlema alles siis, kui tema enda rahakott mängu tuleb. Paadimaksus laekuv tulu üheks eesmärgiks on Tallinna rannaalade ja sealse elustiku kaitse.
Seaduse eelnõu rakendamisel suureneb paatide, jahtide, kaatrite ja jettide omanike ring, kes peavad hakkama tasuma paadimaksu. Paat, jaht, kaater ja jett ei ole esmatarbekaup. Tegemist on omandiga, mida saavad lubada endale reeglina heas majanduslikus seisus isikud, kes kasutavad veesõidukiga sõitmisel kaisid ja vettelaskmise kohtasid. Paadimaksuga saab Tallinn selle tuluga katta ka kaide, randade ja vettelaskmise kohtade korrastamisega seonduvaid kulusid.
Paadimaksu vastased pooldavad rikaste kaitse poliitikat
Paadimaksu vastased ja reformierakondliku rikaste kaitse poliitika pooldajad, kes koguvad allkirju paadimaksu vastu, toovad rida absurdseid põhjendusi, miks paadimaksu pealinnas kehtestada ei tohiks. Nad räägivad sellest, justkui läheks paadimaksu kehtestamine ja haldamine kallimaks paadimaksust saadavast tulust. See on tüüpiline reformierakondlik hämamine, mida nad ei ole siiani suutnud faktidega tõendada.
Teadmiseks, et parkimistasu ja teede ning tänavate sulgemise maksu haldamisega tegelev Tallinna Transpordiamet, mis tegeleb sellest aastast alates ka paadimaksu haldamisega, ei kavatse seoses paadimaksuga palgata juurde lisatööjõudu, vaid maksu haldamine korraldatakse lisaülesannete andmisega töötajatele.
Tallinn ja terve Eesti vajab pööret hoolivama, sotsiaalsema maailmanägemise suunas, eemale sellest parempoolsest röövellikkusest, mis on Eesti majanduse põhja viinud. Ka rikastel on aeg oma kukruid kergitada ja Tallinna paadimaks on just üheks selliseks väljundiks.
Lugesin kusagilt hiljuti, justkui olevat juba 800 inimest andnud allkirja paadimaksu vastu. Ma ei tea, kes need inimesed on ja kuidas neid allkirju koguti. Tulevad meelde omaaegsed Reformierakonna kogutud allkirjalehed linnapea Edgar Savisaare vastu, kuhu teiste hulgas olid allakirjutanud ka Hermann Göring, Heinrich Himmler ja Keit Pentus. Pole teada, kas need isikud on ka paadimaksu vastu oma allkirja andnud, aga võib oletada, et tegu on sama seltskonnaga.
Ma ei tea ka, kui paljudel nendest inimestest on isiklik paat ja kui paljud lihtsalt lasksid ennast Reformierakonna propagandast ära lollitada. Kujutan ette, et Reformierakonna peakontoris Tõnismäel hüütakse allakirjutanuid salamisi jobudeks ja veetakse omavahel kihla, kui palju nendetaolisi Tallinnas veel võib leiduda.
