Kirsti Timmer: tahtsin saada lauljaks, AINULT lauljaks!

Kolme lapse ema, raadio SKY Plus saatejuht ja Delfi Naisteka kolumnist Kirsti Timmer pole ammu nii palju telefonikõnesid saanud kui lõppeval nädalal. Ühtäkki on vallanud kõiki soov uurida, miks Kirsti laulma hakkab ja kas ta ikka oskab ka. Põhjuseks pühapäeval algav televõistlus "Laulud tähetedega".

Kirsti laulmise osas enesele hinnangut ei anna. Kuid tunnistab, et on juba pikemat aega lauluproovides tugevat tööd teinud ning õppinud seeläbi ennast paremini tundma. Muide, uus elu saadab ka naise öid — nimelt näeb Kirsti unes lauluõpetaja Maikenit ja teeb pidevalt hääleharjutusi.

Kuid miks soostus varem tele- ja nüüd raadiosaateid juhtiv naine kahe väga väikese lapse kõrvalt end sedasi piitsutama? Vastamiseks tuleb alustada päris algusest ehk lapsepõlvest.

Kelleks tahtsid lapsena saada? Kas selle soovi taga on peidus ka „lugu“?
Olen pärit perekonnast, kus muusika oli väga tähtsal kohal. Eriti minu tädi Riina ja tema abikaasa, ansambli Music Seif hukkunud basskitarristi Margus Orava peres. Viibisin lapsepõlves väga palju nende kodus ja nii õpetasid nad mind muusikat kuulama ja armastama. Nii juhtus ka, et mul oli väikese tüdrukuna täielik voli ja õigus viibida nii Music Seif’i prooviruumides kui ka koosviibimistel. Olin lemmiklaps ja bändi täieõiguslik liige. Nii kinnistus mu lapsepõlve suurim soov: tahtsin saada lauljaks ja AINULT lauljaks.
Lauljat minust ei saanud, aga suhted ansambliga on siiani soojad ning Jaak Ahelikuga suhtleme ikka päris tihedalt.
Nende meeste muusika ja meeldimised on mind kõige enam ilmselt mõjutanud. Ehkki ka meie kodus ei olnud kunagi päris vaikset hetke — alati mängis muusika, sest mu ema oli (ja on siiani) suur melomaan.

Kas, kuna ja kaua oled sa laulmisega tegelenud? Kui jah, siis miks pooleli jäi?
Minu aktiivsemad laulmised jäid kooliaega.
Pärast keskkooli tahtsin minna Otsa-kooli laulmist õppima. Käisin lausa ettevalmistuskursustel, aga enne eksameid kohtusin ansambel Fix liikmetega, kes laitsid mu mõtte maha. Nad arvasid, et koolis kaob isikupära. Koos isikupäraga läks (kahjuks või õnneks) kaotsi ka lauljakarjäär.
Hiljem olen teinud kaasa ansambli The Tuberkuloited ühel plaadil (Kiirteel, laul “Unustatud linn”, — toim.), lauldes üht refrääni ja Reet Linna saates “Laulge Kaasa” laulsin üht lugu (2003. aastal — toim.).

Pühapäeval algav saade on heategevuslik ning sinu finaali jõudmine ning võit toovad laste onkoloogiahaiglale 300 000 krooni. Kuid see on ju siiski vaid üks tahk, miks sina laulma läksid. Kas aiman õigesti, et teine, sugugi mitte vähemtähtis põhjus on sinu täitumata soov?
Jah, teine põhjus peitubki minu teostamata unistustes. Nüüd saan ma laulutunde, hääleseadet ning esineda laval koos Pearu Paulusega — ühesõnaga elada oma täitumata unistust. Ettevalmistusperiood on olnud äärmiselt hariv ja võin julgelt väita, et ma olen õnnelik kuna julgesin sellise pakkumise vastu võtta. Millised kogemused ja õppetunnid! Super!

Oled nüüd juba mõnda aega proove teinud — kuidas tunne on? Hääl on ribadeks ja süda rõõmu täis?
Ma alles õpin oma häält tundma. Üks asi on rääkida, hoopis teine asi on laulda oma häälega ja veel sootuks kolmas asi on kuulata end laulmas. Oleme hääleseade-tundides Maikeniga avastanud, et minu hääleulatus on palju suurem, kui ma ise arvasin, aga kuidas seda kasutada-seda me alles katsetame. Hääl on mul vastupidav, ära ei ole kadunud ja kurk kähedaks ei ole läinud. Siiani. Süda on rõõmu täis, seltskond on super ja kuidagi ei taha, et mõned meist järgmistel nädalatel enam WAF’i laulutundidesse ei tule.

Mis on neis tundides kõige lahedam, mis kõige raskem? Kas sa oled hea õpilane?
Usun, et oleme Maikeniga saanud väga hea klapi, sest tunnid on väga mõnusad. Saan juba kõigest aru, aga veel ei oska end nii hästi kuuldavaks teha. Kõige raskem on senini olnud minu jaoks esimene proov Pearuga koos. Ta laulab ju nagu jumal, ja tee siis tema kõrval häält! Õnneks oleme me nii ammused tuttavad, et sain sellest hirmust päris ruttu üle. Eks Pearu ikka julgustab ja toetab ka nii kuis jaksab.
Küsimusele kui hea õpilane ma olen peavad vastama aga Pearu ja Maiken, nemad oskavad hinnata. Pealegi olen ma enda suhtes ülikriitiline.

Kuidas hindad konkurente?
Kõik on ääretult tublid — nii palju kui me üksteist läbi klassiruumi seinte kuuleme. Eks esimene saade näitab, kuidas närvid vastu peavad. Sa võid ju hästi laulda, aga kui närvi pole, lööb põlved nõrgaks ja hääle värisema. Peaasi, et seda ei juhtuks.

Milline kaotaja sa oled? Kaugele kavatsed-soovid-loodad jõuda?
Kuna saade on heategevuslik ja meie Pearuga kavatseme oma võidu korral toetada vähihaigeid lapsi, tahaks ikka lõpuni jõuda ja annetada selle summa nendele väikestele inimestele, kes Lastehaigla onkoloogiaosakonnas oma paranemist ootavad. Just see motiveerib mind. Nende laste nimel ma kaotusele ei mõtle!

Soovisid saatesse minna just Pearu Pauluse kaaslasena, nii ka juhtus. Miks just Pearu?
Me saime ise otsustada, kellega tahaksime laulda.
Tunnen Pearut 23 aastat, seega oleme nii ammused tuttavad, et julgen temaga pea ees vette hüpata.
Pearu ei pidanud sel aastal saates osalema, aga kuidas ta mulle ikka "ei" oleks öelnud. Olen tema "jah"-sõna üle nii meelitatud ja õnnelik.
Kuna tal on algajate lauljatega palju kogemusi, siis elab ta tänu sellele üle ka minuga tehtava töö.
Kõige enam meeldib mulle tema juures see, et nii Otsa-kooli õpilasena, Eesti kõige kuulsama ja ihaldatuma meeslauljana (ja mehena) ning nüüd, selliste kogemustega laulja ja produtsendina, on ta alati olnud ikka ühtviisi armas ja soe inimene.

Nimeta 10 eesti lauljat-esitajat läbi oma elu, kelle muusikast lugu pead, põhjenda?
Alustades lapsepõlvest
Vello Orumets — imeline hääl ja imearmas inimene.Ja ema kuulas kodus laulu „Vaata Maria…”
Tõnis Mägi — mees kelles on vägi. Siin ei ole põhjendusi vaja. Mäks on Mäks.
Riho Sibul — ta toob külmavärinad ihule.
Jaak Joala — minu ema hotellis suudlesid kasukates Moskva parteibosside prouad põrandat, sest seda oli puudutanud Jaak Joala jalg. Mida siia ikka lisada.
Anne Veski — Anne võiks olla meie saadik, teda teavad kõik ja kõikjal. Bulgaarias ühes suvalises restoranis istudes, kuulasime me ka taustaks Anne Veski plaati. Anne on artist suure algustähega ja tema hääl on tuhandete hulgast äratuntav kaubamärk.
Pearu Paulus — ülimalt musikaalne ja hea laulja. Nimetage minuvanune naisterahvas, kes poleks soovinud, et Pearu just talle ja AINULT talle laulaks! Ja kas on mõni tema laul, mida me unepealt peast ei teaks?
Hendrik Sal-Saller — Saller on ka täiesti oma käekirjaga mees ja mulle see käekiri meeldib. Ükskõik, kellele ta loo kirjutab, see on alati Hendriku lugu!
Jaagup Kreem — üks minu parimaid ja lähedasemaid sõpru läbi elu. Mul on tema paljude lugudega üpris isiklik suhe, kuna ma olin varem see inimene, kellele ta oma lood esmaettekandis.
Tanel Padar — no mis siin kommenteerida. Ka Need, kes väidavad, et ei armasta Tannut, ostavad ta kontserdile ikka pileti. Tanel on Tanel ja Tanel rockib.
Lea Liitmaa — eriti tema varajasem looming, Blacky tüdrukuteaeg, meil on omad jutud….

Milline muusika sinu päevi iseloomustab? Kodus, autos, eetris, mures-rõõmus?
Ma kuulan muusikat seinast seina. Kodus laulavad mul lapsed, plaate kuulan autos ja väga kõva saundiga. Raadioeetris on playlist. Et vastata, vaatasin autos olevad plaadid üle. Seal oli kaks HIM’i (bänd, mis on ka minu vaieldamatu lemmik) Robbie Williamsi kolm plaati, Pantokraator, Pink, Rock-Hotel’i, Mäksi ja Grapsi kogumikud, Ithaka-Maria viimane, Madonna „Bedtime story’s”, Sinine ja The Sun’i „Veidi valjem, kui vaikus”.

Millise plaadi viimati ostsid ja miks sa üldse plaate ostad?
Viimati ostsingi HIM’i „SCREAMWORCS: Love In Theory and Practice.” Ma olen põhimõtteline piraatluse vastane. Ma ei tõmba filme ega muusikat. Ma ostan neid.

Netist tõmmatakse palju muusikat, plaate kopeeritakse, palju muusikat levib piraatide toel. Rahvas tahab muusikat, kuid muusik tahab leiba. Mida saaks sinu meelest teha selleks, et muusikud oma töö eest tasu saaks?
Kui ma suudaks lahenduse pakkuda, oleksin seda juba teinud. Eks see on ikka inimestes kinni. Mina ei toeta piraate, mina toetan muusikuid. Ma ei taha kuulata muusikat arvutist, mulle meeldib plaadiümbrist lugeda, ma loen selle tavaliselt otsast-otsani läbi. See on ju nagu rituaal, mis käib plaadi avamise juurde. Leian, et originaalplaadil on oluliselt suurem väärtus, kui arvutist tõmmatud ja markeriga märgistatul, kuigi muusika seal peal on sama. See on mõtteviis ja mul on ta selline.

Su on kaks väikest, kuid väga musikaalset poega: mis neile meeldib ja mida sa neile kuulata pakud? On see teadlik või täiesti juhuslik valik?
Ron-Robert (4) on Tanel Padari fänn. On alati olnud. Tal on üldse väga kindel arusaam muusikast. Tal on väga hea muusikaline mälu. Sky Plus mängib üht Tanja Mihhailova lugu, mis meie Robile meeldib ja kui ta seda esimest korda kuulis, pidin helistama raadiosse Kristjan Hirmole, et teada saada, mis lugu on ja kes laulab. Poiss ei läinud enne tuppa. Nüüd tunneb Robi selle loo esimesest taktist ära ja me peame selle alati lõpuni kuulama, sest teda ei anna mõjutada. Temal on oma arvamus. River (2) on veel natukene väike, aga talle jäävad lood hästi meelde. Tema laulab seda, mida teised ees laulavad ja vahel suudab ta mind nende lugudega tõeliselt üllatada.

Kas sa tunned end vahel juba vanana? Mood kordub, teatud laulud tulevad tagasi … Mis tundeid see kõik sinus tekitab?
Mood kordub jah, ja Mahavok, Ruja ja Joala on jälle popid, aga see ei pane mind end kuidagi vanemana tundma. Mul on kodus teismeline tütar, 16-aastane Merily ei luba mulle selliseid tundeid, teeb kohe suunava märkuse.

Kas on olukordi-asju, mida sa oma elus kahetsed? Muidugi ei keera kella tagasi, aga kui saaks, siis kuidas teeks?
Ma ei ole kahetseja. Kahetsemiset ei ole mingit abi, tuleb õppida oma vigadest ja püüda neid edaspidi vältida. Mul on olnud tõeliselt põnev elu, ma elaks seda iga kell uuesti. Muutma ei hakkaks midagi, ju siis pidi kõik minema just nii, nagu on läinud. Järelikult on minu saatus just selline ja minu õppetunnid siin elus niisugused, nagu nad on olnud ja saavad edaspidi olema. Eks järgmine kord on uued kogemused.