Jaak Prozes: Eestivenelastele ladina tähestik
Olukorra tõsidust vaagides tulid meie infospetsialistid hämmastavale järeldusele, et eesti internetifoorumites leviv kirillitsa kasutamine pärsib info liikumise kiirust! See on suur koormus kogu arvutivõrgule, ka orienteeruvad venekeelsed inimesed arvutiasjanduses tunduvalt halvemini. Kirillitsa lihtsalt segab ümbritsevat mõistmast.
Et murettekitavat olukorda parandada, tulid asjatundjad välja radikaalse ettepanekuga võtta vene kirillitsa asemel kasutusele ladina tähed. Infotehnoloogide ettepanek on praeguseks leidmas laialdast positiivset vastukaja nii õpetajate, keeleteadlaste kui ka poliitikute seas. Võimalik, et varsti jõuab praegu juba väljatöötamisel olev eelnõu Riigikogusse.
Nimelt on Eesti vene koolide õpetajad mures, et kirillitsas kirjutavad ja lugevad lapsed saavad ladina tähestikust tunduvalt halvemini aru kui eestikeelsed lapsed. Tulemuseks on aeglasem informatsiooni vastuvõtt ja selge mahajäämus. Samuti pole piisavalt saada kirillitsaga klaviatuure ja arvutiprogramme, mis segab õpilastel teha kodutöid. Lisaks omandaks kindlasti ka eestlased niigi väga rasket vene keelt ladina tähestikus märksa hõlpsamini, ütlevad eestikeelsetes koolides töötavad vene keele õpetajad.
Meie keeleteadlased toetavad ideed igati ja leiavad, et ega sellise eelnõu ettevalmistamises pole midagi kummalist. On ju paljud slaavi keeled nagu poola, tšehhi, sloveeni jne ladina tähestikus. Kirilli ja Mefodit peavad ka tšehhid oma keele isaks nagu venelasedki, mis siis, et kirjutavad ladina tähestikus. Skeptikute kahtlusi, et kas tõesti on võimalik selline seaduseelnõu vastu võtta, hajutavad keeleteadlased kahe väga tugeva vastuargumendiga.
Esiteks kasutavad Kanada riigi- ja munitsipaalametnikud hiinlastega kirjavahetust pidades juba ammusest ajast ladina tähestikku, sest nii on lihtsalt rahaliselt kasulikum. Teine argument aga on märksa tugevam. Nimelt võttis Venemaa Riigiduuma 2002. aastal vastu otsuse, et Venemaa autonoomiat omavate rahvuste riigikeeled tohivad olla vaid kirillitsas. Seadus võeti vastu tatarlasi silmas pidades, kes soovisid 2011. aastaks ladina tähestikule tagasi minna. Samuti ei ole nüüd võimalik paljudel Venemaa soome-ugrilastel ladina tähestikku kasutada, mis siis, et see tähestik vastaks nende keelestruktuurile märksa paremini.
Huvitaval kombel hoiatasid tatarlastest Venemaa Riigiduuma saadikud juba siis, et nüüd võivad Baltimaade valitsused võtta vastu otsuse vene keele üleminekust ladina tähestikule.
Infotehnoloogid ütlevadki, et eelkõige ajendas neid töös olevat eelnõu välja töötama Vene Riigiduuma poolt vastu võetud seadus. „Kui Venemaal sellise seaduse vastuvõtmine oli võimalik, siis miks Eesti Vabariik naabritelt eeskuju ei võiks võtta“, ütlevad nad. Siinsed soome-ugri rahvaste spetsialistid meenutavad, et naaberriigis on soome-ugri rahvaste tähestikud olnud kord ladina tähestikus, kord kirillitsas, sellest ei ole kunagi mingit probleemi tõusnud. Liiati on keeleteadlased pool eeltööd juba ära teinud: eesti õigekeelsussõnaraamatu lõpus on ära toodud vene keele ümberkirjutusviisid eesti tekstis ning seal on ka venelaste omaladina, mis pärit 1980ndatest!
Eesti poliitikute tugev toetus latinisatsiooni eelnõule on aga tingitud siirast murest integratsiooniprotsessi venimise pärast ja nad leiavad, et lisaks erinevale kultuuritaustale segab just kirillitsa kasutamine venelaste kiiremat integreerumist. Samuti on meie diplomaatidele ja teistele riigiametnikele suureks probleemiks venekeelsete kirjade kirjutamine, lihtsalt ladina klaviatuuril pole piisavalt kirillitsas tähti.
Eesti ühiskond jääb huviga ootama, millal vastav eelnõu tuleb avalikkuse ette arutelule.
