Alexander Stubb Delfile: Nord Stream ei ole julgeolekurisk
Eestis on juba tükk aega olnud kõneaineks Nord Streami gaasijuhtme projekt, mille suhtes Eesti on teinud teistsuguse valiku kui Soome. Kas Eesti valitsus tegi teie hinnangul vea, suhtudes Nord Streami nii jahedalt?
Teiste riikide valikute hindamine või kritiseerimine ei ole meie asi. Meie tegime samasuguse valiku nagu Taani ja Rootsi. Me võtame Nord Streami kui keskkonna- ja majandusküsimust, lähtudes sellest, et Euroopa vajab maagaasi. Saan aru ka nendest riikidest, nagu Balti riigid ja Poola, mis on suhtunud gaasijuhtmesse teismoodi. Võib olla, et kui meie geograafiline positsioon oleks samasugune nagu teil, oleksime reageerinud samamoodi.
Aga Nord Streami ehitamine jätkub ja minu arvates ei ole see Eesti ja Soome vahelistesse suhetesse mingit jälge jätnud.
Nii et Soome ei pea Nord Streami julgeolekuriskiks?
Loomulikult oleme me seda igakülgselt analüüsinud ning meie seisukoht on, et tegemist ei ole julgeolekuriskiga.
Soome kaitseminister Jyri Häkämies tõdes neljapäeval peetus kõnes, et riigi täiesti iseseisev kaitsevõime ei ole tänapäeval enam võimalik. Kas see tähendab seda, et Soome liikus sammukese Nato liikmelisusele lähemale?
Ma usun, et kaitseministril on õigus — järjest vähem on neid riike, mis on suutelised ennast iseseisvalt kaitsma. Kaitsmisel vajatakse abi, näiteks Euroopa liidult, NATO-lt või ÜRO-lt. Minu arvates peab ka nendel teemadel keerutamata rääkima.
Kui palju Soome NATO-küsimuses oma läänenaabri eeskuju järgib? Rääkisin eile Rootsi välisministriga, kes ütles, et kuna sealmail avalik arvamus NATO liikmelisust ei toeta, ei liitu Rootsi ka lähiajal NATO-ga.
Me oleme Rootsiga sarnases olukorras ja oleme jõudnud samadele järeldustele. NATO liikmelisus on mõlema riigi jaoks üks võimalikest variantidest — me ei löö NATO ust kinni, aga pole seda praegu ka avamas. Soome kaitsepoliitika põhineb neljal tugisambal — meie oma kaitsevõime, Euroopa liit, põhjamaine koostöö ja välismissioonides osalemine.
NATO ja Soome suhet võib iseloomustada kui vabaabielu. Me oleme väga head ja lähedased partnerid ja mitmes mõttes rohkem NATO-riik kui mõned NATO liikmesriigid. Meil on 500 sõjaväelast erinevatel välismissioonidel ja 80 protsenti neist on NATO operatsioonidel.
Kui lähedaseks Soome suhe NATO-ga saab veel üldse muutuda, ilma et Soomest NATO liige saaks?
See on intiimne küsimus… [naerab] Tegelikult ma ei usu, et praegusest lähedamat suhet üldse ilma liikmelisuseta võib sündida. Reaalselt puudub meie suhtest ainult liikmelisus ja mõned liikmelisusega seotud kohustused. Me suhtume NATO-küsimusse väga pragmaatiliselt ning lähiajal ei astu Soome NATO liikmeks.
