Rask: ainult vastsündinud on Eestis veel karistamata
"Riigikohtu kohtupraktika analüütikute kogutud andmetel sisaldab Eesti õiguskord hetkel kokku veidi alla 1300 erineva süüteo koosseisu ehk karistatava teo kirjelduse. Ilmselt ei ole pelgalt selle arvu alusel võimalik öelda, kas seda on palju või vähe ning otsustada, kas kõikide nende tegude karistatavaks kuulutamine on vajalik või mitte. Mitmete eelnõude seletuskirjade ja asjatundjate arvamuse alusel on siiski põhjust väita, et oleme asunud ülekriminaliseerimise teele," ütles täna riigikogu ees ettekandega esinenud Märt Rask.
"Tööjõulisest 15–74-aastasest Eesti elanikkonnast on 55,6% kantud karistusregistrisse erinevate väär- ja kuritegude toimepanemise eest. Isikud, kellel on kehtiv karistus või kes on olnud karistatud mõne süüteo eest, moodustavad üle poole elanikkonnast! Nende andmete põhjal võib tõsikindlalt väita üksnes seda, et ainult vastsündinud on karistamata," nentis Rask.
Rask märkis, et kui õigusvastast käitumist võetakse kui paratamatust, kui üldaksepteeritavad käitusnormi, siis kaotab karistamine oma üldpreventiivse ennetava toime. "Massiline karistatus devalveerib karistuse mõju ja muudab ühiskonna tauniva suhtumise süütegude toimepanemisse silmakirjalikuks, kui mitte kaastundlikuks. Karistused ei suuda täita oma eesmärke, sest riigil puudub võimalus piiratud ressursi tingimuses tegeleda kõigi õigusrikkumistega. Suureneb latentne kuritegevus," hoiatas ta.
Riigikohtu esimehe sõnul pole see nii ainult Eestis. "Liialdamata võib väita, et tegemist on üleilmse probleemiga. Karistusõiguse poole pöördutakse alati ja kohe, kui poliitikutel on vaja rahvale näidata, et probleemiga tegeletakse resoluutselt. Kölni ülikool emeriitprofessori Hans Joachim Hirschi väitel on karistusseadusandlus poliitilistele organitele kõige kiirem ja odavam viis tõestada, et midagi rahva kaitseks tehakse."
