Arstide eesti keele oskus jätab soovida

Tallinna ülikooli ja osaühingu MindPark korraldatud meditsiinitöötajate riigikeele oskuse uuringust selgub, et venekeelse taustaga arstide hulgast ei oska ligikaudu viiendik seaduses nõutaval tasemel eesti keelt.

Uuringus osalenud 80-le arstile ja 159-le õele esitati ülesandeks testpilt, kus pidi ära tundma ja märkima viis kehaosa ja elundit. Eesti keeles esitatud sõnadeks olid pimesool, pahkluu, näpp, otsmik ja kaenlaalune. Üllataval kombel suutis ülesande veatult lahendada kõigest 52,5 protsenti arstidest, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Üldine olukord pole küll eriti hull, kuid Narvas on olukord igal pool hull,” sõnas uuringut juhtinud Tallinna ülikooli keelepoliitika professor Mart Rannut. „Narvas peaks korra majja looma, seal peetakse venekeelset suhtlemist eestikeelse inimesega loomulikuks.”

Rannuti sõnul oli probleeme ka teistes kohtades ning harvaks ei jäänud juhud, kus arstid-õed lihtsalt küsitlejate eest põgenesid. „Tallinna Punase tänava polikliinikus tuli eestlasest juhataja omi arste päästma ning ajas intervjueerijad poole pealt välja,” tõi Rannut näite.

Ühe võimalusena näeks Rannut tõlketelefoniteenuse loomist, ent keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomusk loodab uuele keeleseadusele, mis annaks inspektsioonile umbkeelsete arstide, õpetajate ja ametnikega tegelemisel volitusi juurde.

„Uues keeleseaduse eelnõus on säte, kui töötaja täidab küll formaalselt keeleseaduse nõudeid, kuid tegelikult nõutaval tasemel eesti keelt ei oska, võib sellise töötaja riikliku järelevalve käigus tasemeeksamile suunata,” sõnas Tomusk.