Olles ise jalgpallifänn ja käies igal võimalikul korral kodumeeskonnale kaasa elamas, on mind tihti tabanud ebameeldiv üllatus - mängu vaatab ei vähem, ega rohkem, kui 10 inimest. Hoolimata ilmastikust, on fännide hulk üllatavalt kesine. Miks? Ilmselt ei oska sellele vastata keegi muu, kui fännid ise. Seetõttu ei hakka ka mina seda teemat lahkama, vaid pigem tooksin välja variante, mis võib tulevikus saada. Loomulikult on meeskondi, kelle fännklubi on suur ning rahvas käib omadele kaasa elamas, see on ju jalgpalli loomulik osa, kuid kahjuks on siiski palju neid klubisi, kes mängivad koduväljakul pooltühjadele tribüünidele. Selle tagajärjeks võib olla Eesti klubijalgpalli väljasuremine, mis omakorda viib Eesti A-koondise tasemelanguseni.

Jalgpall ja fännid on alati kokku käinud, kuid kui meie väikeses riigis ei toetata omasid, siis juhtub see paratamatult. Üks põhjuseid võib-olla inimeste teadmatus. Lihtsalt ei teata, millal ja kelle vastu üks või teine meeskond mängib, seetõttu peaksin vajalikuks sammuks teha rohkem reklaami. Klubi, kelle kodulinnas mäng toimub, võiks hoolitseda selle eest, et mängu reklaamivad postrid saaksid linna üless ning vajadusel ja võimalusel võiks reklaami riputada ka internetti.Loomulikult võiks rohkem raha reklaamile loovutada ka EJL ( Eesti jalgpalli liit ), sest reklaam on see, mis inimesi tõmbab.

Ma olen näinud ka väga suuri fännikooslusi, tuues välja ehk Nõmme-Kalju meeskonna, kellel on regulaarselt suurel hulgal kaasaelajaid ja samas teisest küljest tooksin välja Viljandi, kellel on fännklubi umbes 5 korda väiksem. Fännid peaksid näitama rohkem aktiivsus, et kaasata oma sõpru ja tuttavaid samuti jalgpallile kaasa elama. Kui pole kaasaelamist, muutub ka mängijate jaoks mäng igavaks. Kirss tordil on see, et need inimesed, kes kaasa elavad, on nende jaoks, kes lihtsalt mängu vaatavad ja mõne luhta läinud olukorra üle omaette nurisevad, täielikult rahurikkujad, mis on väga koomiline.

Kõik on sümbioosis. Loodan, et aastatega Eesti klubijalgpalli seis paraneb ja võib minna mängu vaatama nii, et kuuled juba enne staadioni fännide kisa ja kaasaelamist, kuna just see loobki jalgpalliks sobiliku atmosfääri.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena