Koolide spordiväljakud avardaksid tervisespordi võimalusi
Eesti riik tähtsustab tervisesporti juba kõige kõrgemast instantsist peale ehk härra president on tervisesportlane ning veelgi toimekam sportlane on tema abikaasa. Vähemalt nii püüab Eesti riik mõelda.
Aga tegelikult ei ole pilt nii ilus midagi. Loomulikult on presidendi proual aega otsida parimaid ja sobivaimaid treeninguviise ning -kohti, aga hommikul tööle minev ja õhtul töölt tulev isik peab treeningu sobitama kusagile töö ja pere vahele. Aga kuhu?
Hommikul vara on tööle minek, töölt koju tulles käib tee tavaliselt lasteaiast läbi, kust laps ära tuua. Seejärel on vajalik kodus valmistada perele süüa, et õhtusöök liiga hilja peale ei jääks. Pärast sööki ongi kell juba 8, siis vaja lapsega/lastega tegeleda: mängida, joonistada jne. Ja juba tunni-pooleteise pärast ongi aeg lapsel magama minna ning peagi ka ise põhku keerata, et hommikul varakult tööle minna.
Kuhu peaks siia pere ja töö vahele mahutama treeningu mõnusal jooksurajal kusagil linna teises otsas või veel hullem, linnast väljas? Jah, terviseradu on meil tõesti palju, ent sinna sõit võtab vähemalt paarkümmend minutit autoga (kõige lähemale) ja tagasi samapalju. Selle asemel, et kulutada niigi väärtuslikku aega pere kõrvalt tühisele autoga sõitmisele, võiks ju teha kiire treeningu koolide spordiväljakutel. Vähemalt magalarajoonides on pea iga suure majaploki taga mõni kool ja korralik harjutusväljak. Minek-tulek võtaks vaid loetud minutid ning perele jääb rohkem aega. Eriti väärtuslik on see säästetud aeg siis, kui laps pole veel piisavalt suur, et saaks koos vanema/vanematega väljakul treenida.
Mäletan oma lapsepõlvest, kui suviti sai kasutatud TRÜ (nüüdne Tartu ülikool ehk TÜ) staadioni jooksmiseks, sest tänavaasfaldil jooksmine põrutab jalgu ning hea oli selleks ettenähtud rada kasutada. Päeval toimusid seal treeningud ent õhtul oli staadion vaba tervisesportlastele. Ei mäleta, et seal oleks olnud palju lõhkumisi või kampade kogunemisi, pigem kogunesid ikka sõbrad-tuttavad tervisesportlased, et ühiselt sportida. Ja nii aastaid.
Nagu vanasõna ütleb, nagu koer külale, nõnda küla koerale ehk kui ollakse avatud ja lubatakse tervisesportlastel kasutada oma jooksuradasid või atraktsioone, siis hoitakse neid ka kasutajate poolt. Kui mõelda selle praktilise poole pealt, siis need spordirajatised ei pea olema avatud öösel, need võib lukustada näiteks kella 23st õhtul, et vältida suvaliste kampade öist seal viibimist. Tänapäeval on igasugune automaatika olemas ning väljakule võib panna teate, et väravad lukustuvad mingil teatud kellaajal automaatselt. Nii on ka lahendatud probleem, et kes neid väravaid lukustama hakkab.
