FOTOD: Keilat ahistavad tuhanded rebasefarmis süüa otsivad kajakad
Happelise kajakasõnnikuga saavad pihta lapsed, autod, rõdudel kuivav pesu, lapsevankrid — õigupoolest kõik, mis lageda taeva all liigub või peatub.
Kajakaid meelitab kohale linna lähedal Keila vallas asuv Karjaküla karusloomafarm, kus puurides elavad rebased, kährikud ja mingid, puuridest väljaspool sagib, kisendab, toitub ja seedib aga kümneid tuhandeid kajakaid.
AS Balti Karusnahk juhataja Anatoli Mustonen ütleb, et kajakad pole tema probleem. „Meil on gaasipeletid, mis töötavad automaatselt, mis teistes farmides on kajakaprobleemi lahendanud. Karjakülas meil neid kasutada ei lubata, sest läheduses on vanadekodu ning gaasipeleti lärm segab eakate päevaund,“ räägib ta.
Keila linna ametnike sõnul on farmis toidulaua leidnud lindude näol tegemist kasvava probleemiga, kajakate vastu linna pressiesindaja Valdur Vachti sõnul kuidagi ei saa, samuti pole võimalik kokku arvutada nende lindude tekitatud kahju.
„Majakatused on kõntsa täis — kajakas lisaks muule ka oksendab osa toitu välja. Tööstusettevõtted ei suuda oma katuseid puhtana hoida, see ummistab ka vee äravoolutorud,“ rääkis Vacht.
Keila elanike sõnul sajab kajakaväljaheiteid nagu paduvihma. Mida teeb happeline kajakasõnnik autovärvile, on ka neile ilmselgelt rahaliselt mõõdetav kahju.
Asja teeb kummalisemaks veel see, et tegelikult pole linnurahvast kohale meelitaval karusloomafarmil alates käesoleva aasta märtsist tegevusluba. Keskkonnaameti tegutsemiskeelu on see ettevõte saanud hoopis karusloomade pidamise tingimuste mittetäitmise pärast. Farm aga tegutseb edasi ja AS Balti Karusnahk kinnitab, et keskkonnaministeeriumi nõuded on asjatundmatud ning nendega üritatakse karusnahaäri välja suretada.
Möödunud aasta Kelila linna poolt tellitud ornitoloogide poolt läbi viidud uuringu väitel on linnas registreeritud kuni 30 tuhat lindu. Uuringut saab lugeda SIIT.
