Rühmatöödest ja spikerdamisest
Õpilasesinduste liidu arvates on peamiseks spikerdamise põhjuseks liigne faktikeskne õpe. Lahendusena pakuti välja, et kontrolltöödes võiks lubada kasutada mõningaid õppematerjale või hinnata enam rühmatööd. Rühmatöö võib olla väga efektiivne, kui see on hästi korraldatud. Õpetajates on veel väike kartus, aga õnneks proovitakse neid juba päris mitmetes haridusasutustes. Rühmatöö korraldamisega seotud hirmud on põhjustatud ikka riiklikust õppekavast. Aega on vähe, materjal on kokku surutud ja rühmatööga ei pruugi kogu õppekavas nõutu õpilaseni jõuda. Kui ise kõik tahvlile ära teha ja lasta õpilastel maha kirjutada, siis on vähemalt kindel, et ainekavas olevad õpitulemused formaalselt täidetud on. Kas õpilane sellest ka aru saab, on juba teine asi.
Oma õpingute jooksul ei olegi ma veel kohanud väga hästi korraldatud rühmatööd. Peamiseks puuduseks on minu arvates lõpliku väljundi puudumine. Rühmatööd kipuvad välja kukkuma uimerdamisena, kus üks erksam ja kohusetundlikum otsib, üks kirjutab ning ülejäänud vahivad lage. Arvutitermineid kasutades on rühmatöös väga palju tühje takte. Lõpuks pannakse kõik ühte patta – igast rühmast loeb keegi klassi ees paberilt teksti maha, esitatakse paar küsimust ja sellega asi piirdub. Seega minu ettepanek oleks muuta rühmatööd konkreetsemaks, sõnastada täpsemalt tulemused ja väljundid ning siis on olemas ka mida hinnata. See ei peaks olema eriti raske, sest õpetaja peaks oma peas teadma, milleni ta tahab jõuda ja mis samme selleks on vaja läbida.
Mis puutub spikerdamisse, siis ise ma seda nii mustades toonides ei võtaks. Asja tuleks serveerida nii, et õpilasele endale on mugavam teatud valemeid või termineid peast teada. Lahendan ise kuu jooksul sadu matemaatikaga seotud probleeme ja mul ei ole kõik vajalikud lahendusvõtted meeles. Samas suudan ma need teatmeteostest ja käsiraamatutest üles leida. Seda peaks viima ka kooli. Selle asemel, et laua taga niheleda ja kintsude vahelt ruutvõrrandi lahendusvalemit kõõritada, otsigu avalikult laua peal olevast käsiraamatust. Kui ta on pidanud kümneid kordi seda tegema, on tal peas nii valem, lehekülg kui ka raamatu pealkiri ning autorid. See ei ole samuti minu arvates õige kui õpilasel jääb ühe valemi teadmatuse või meenutamisraskuse tõttu kogu ülesanne lahendamata.
