Kui üks vabamüürluse illustratsioon 6. klassi matemaatikaõpikus tekitas eetikute sees nii suure poleemika, mis saab veel siis, kui nad peaksid tutvuma terve matemaatika ajalooga.

Siis peaksime jätma õpetamata ka tüvipüramiidi ja koonuse. Esimene sarnaneb samuti vabamüürlaste sümbolitega ja teine meenutab järsku 1865. aastal asutatud Ku Klux Klani mütse. Geomeetrias peaksime jätma välja pentagrammiga seotud ülesanded, sest seda sümolit on sageli seostatud satanismiga.

Kuuendas klassis tegeletakse palju protsentülesannetega. Selle elus vajaliku teema õpetamine muutuks eetilisi aspekte jälgides samuti väga raskeks. Kui õpilane küsib, et mida õllepurgil tähendab „alc 4,7% vol“, ei saa talle vastata, et küsi 12. klassis uuesti.

Gümnaasiumis on ainekavas tõenäosusteooria ja statistika kursus. Meenutame, et tõenäosusteooria sai alguse hasartmängudest. Nii Blaise Pascal kui Pierre de Fermat lahendasid panuse jaotamisega seotud probleeme ning leidsid täringute viskamisel teatud silmade arvu tuleku tõenäosusi. Jacob Bernoulli pühendas kolm raamatut erinevate hasartmängude strateegiate analüüsimiseks. Järelikult võiks kogu selle osa õpikust ja õppekavast välja visata, sest muud seal ei tehta, kui propageeritakse hasartmänge.

Kogu probleem tundub kuidagi tühine selle kõrval, mida näidatakse televiisoris. Kui üks uudistesaade näitas korduvalt, kuidas Nõia-Ints kahe sõbraga neljandalt isikult käte ja jalgadega raha välja peksis või kuidas saates „Tõehetk“ jagati sigaduste ülestunnistamise eest raha, siis tundub kooli õpikute illustratsioonide ja sõnastuse kallal ilkumine naeruväärsena.

Eetikakeskus võiks õpikute asemel käsile võtta mõne natuke tõsisema teema ja paljalt soovituste jagamisest natuke kaugemale minna. Praegune tegevus tundub tõesti puhtalt tööjõu, aja ja energia kulutamisena.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena