Eesti ettevõtete juhid julgustasid maailma vallutama
Ajujaht on ettevõttluskonkurss, mis on suunatud Eesti ettevõtlikele noortele, andes neile võimaluse tulla välja ideede ja mõtetega, mis võiksid kas suuremal või vähemal määral lisaks Eestile ka maailma muuta. Kas tegu on Eesti Nokia otsimisega, on juba teine küsimus, kuid kahtlemata on tegu ettevõtmisega, mis võib anda võimaluse luua midagi, millest võib sirguda isegi ülemaailmselt tunnustatud bränd või "uus Skype”.
Mattias Lepp Click and Grow-st (eelmise aasta Ajujahi võitja) oli ka varem ettevõtja, kuni kaotas kõik ja alustas Ajujahi kaudu uuesti nullist. Ta leidis, et varem ei olnud ta ettevõtlusest midagi olulist õppinud, kuid selle aja jooksul, mil ta osales Ajujahis ning hakkas pärast seda tegelema oma uue ettevõttega, oli ta rohkem õppinud, kui kogu oma eelmise elu jooksul. Kui temalt küsida, mis annab palle praegu jõudu või motivatsiooni, ütleb ta, et kannatab väikese ettevõtlussõltuvuse all, oodates igal hommikul võimalust taas tööle asuda.
Seoses Click and Grow projektiga oli algne eesmärk seotud Eesti turuga, ligi miljoni inimesega, kellele toode võiks kasu tuua. Nüüd on tal ettevõtte ja oma tootega juba suuremad plaanid, mis võivad haarata juba kogu maailma. Ta lisas, et ei tohiks karta näha maailmat oma turuna ning mitte piirduda üksnes Eestiga. Lõpuks andis ta enda kontaktandmed, mida võib leida ka internetist ning julgustas kõiki võtma kontakti vajalike inimestega ning mitte kartma küsida.
Webmedia Estonia tegevjuht Taavi Kotka julgustas igati proovima, ning nagu tihti juhtub, ka ebaõnnestuma. Paljukasutatud näitena tõi Taavi mähkmevahetuse, kus alati peab vähemalt üks kord ikka valesti minema, enne kui asi on selgeks saadud. Statistika järgi realiseerub miljonist äriideest ligikaudu tuhat edukat ettevõtet. Ainuke kiirem ja lihtsam viis rikkaks saada, oleks otseselt öeldes röövides. Kas see ka kõige mõistlikum oleks, on omaette küsimus.
Ettevõtte suuremaks kasvades või algstaadiumis väljudes, peaks juht mõistma rollide selge piiritlemise vajadust. Ettevõtte aju ehk geeniust ei tohiks koormada üleliigsete asjadega näiteks pitsakarpide väljaviskamisega, samamoodi võib ehk keegi teine sobida paremini avalikele esinemistele. Geenius peaks istuma hoopis ilusas klaasist kapis ning rahulikult oma tööd tegema. Samuti ei maksa rääkida halvasti ühestki töötajast, sest viimane võib hoopis osutuda ettevõtte parimaks kodeerijaks.
Viidates sellele, et vaid Eestis tegutsemine on ehk liiga madal lend, tõi Taavi näiteks loo kahest pullist, kes jälgivad mäe otsast all orus olevat tosinast lehmast koosnevat karja. Noorem pull ajab vanemale peale, et lähme kohale ja võtame ruttu paar kõige ilusamat. Vanem ja kogenum aga soovitab asja rahulikult võtta, minna vaikselt alla ja võtta kogu kari ära. Kui noorem poleks vanema nõu kuulda võtnud, oleks noorem ehk oma eesmärgi saavutanud, kuid vanem ei oleks. Seega, alati ei ole hea rahulduda kerge saagiga, mainides sealjuures ka kolme F-i, milleks family, friends and food ehk perekond, sõbrad ja söök.
Esinemistreener Ülo Vihma mainis, et esinemise juures tuleb samuti tööd teha. Tegelikult tuleb üsna palju vaeva näha, et esitlus saada lühikeseks. Ta tsiteeris tuntud ütlust “Kirjutan pika kirja, kuna lühikest kirjutada ei ole aega.” Sellest tulenevalt räägitakse liiga palju üldist ja ebavajalikku. Kolme minuti sisse, mis esitluseks on antud, peaks mahtuma tehniline, kuid kindlasti ka äriline ja müügipool.
Esinemise puhul toodi oluliseks punktiks ka emotsionaalsus. Kui esitlusest puuduvad emotsioonid, tundub, et idee ning esitaja vahel on tühimik, ei omata nii head ettekujutust tegelikust plaanist ning see on inimestele näha.
Margus Uudam ASI-st ning ingelinvestor Yrjö Ojasaar rääkisid investeerimisest. Margus läks oma esitluse alguses otse asja tuumani, mainides, et mingit edu võtit on raske välja käia ja tihti on tegu õnnelike juhustega, mis ei tähenda aga, et see ei nõuaks kõvasti tööd. Igas äris tuleb lisaks tehniliste lahenduste väljamõtlemisele, milles Eesti on heal tasemel, pöörata tähelepanu ka müügile ja äripoolele. Kaupade või teenustega maailma minnes ei tohiks pidama jääda Poola piiri juures, tuleb osata end müüja laiemalt. Välja sai toodud see, et oleme sotsiaalsete kontaktide poolest Eesti mõistes maailmaga võrreldes ikkagi üsna väikesed ja kontakte sellest tulenevalt ka vähem. Tekib küsimus, kui lihtne on saada jutule näiteks ettevõtte Amazon tegevjuhiga?
Yrjö rääkis sellest, miks ei tohiks karta rääkida oma ideest ja seda jagada. Coca Colat teavad kõik, kuid see ei ole siiani avaldanud oma retsepti. Ta tõi välja ka, kui oluline on excecution ehk mitte ainult idee, veelgi olulisem on teostus. Investorit huvitab see, kas see inimene ja see meeskond suudab oma idee ellu viia. Pigem super meeskond ja keskpärane idee, kui inimene, kes ehk ei paista suutvat oma ideed teostada, kuid idee on ülihea. Inimene idee taga peab olema idee teostamises nii kindel, et usub idee teostumisse igal juhul, isegi kui see ei peaks saama investeeringut või ei võida Ajujahti.
Viimase kõnelejana rääkis Sten Tamkivi Skype’ist kui globaalsest ettevõttest ja sellest, et koduturuks võib olla terve maailm, mitte vaid Eesti. Esimene kõneleja Taavi Kotka mainis juba põgusalt sellest, kuidas sai Skype alguse – kaks tarkvaraarendajat kandideerisid uuele ametikohale, kus oli tarvis programmeerimiskeeli, mida nad lisaks nendele, mida nad valdasid, ei osanud ning seega oli neil nädalavahetusega vaja õppida selgeks uued programmeerimiskeeled. Pärast seda kohtuti inimesega, kellega hakkas vaikselt tekkima Skype’i idee.
Tänapäeval on hea alustada ettevõtlust tarkvara vallas, kuna selle paljundamine ja jaotamine on lihtne. Samuti on oma teenuse püstisaamine palju lihtsam kui näiteks kümme aastat tagasi, alustades veebiserverist ja logimissüsteemidest. Mainides Garage48 üritust, kus umbes 100 inimest saavad kokku, et luua üks äriidee ideest lahenduseni 48 tunni jooksul, tõdes ta, kui vähe läks aega küsimuste lahendamiseks, mis puudutasid vormilisi küsimusi, mis iseenesest idee endaga otseselt seotud ei ole.
Lõpetuseks ei tea kunagi ette, kas sinu idee võib läbi minna või mitte ning kas võib tekkida uus Skype, Microsoft, Google või ka näiteks Stora Enso. Justin Timberlake, kes otsustas, et tahab iga hinna eest mängida filmis “Sotsiaalvõrgustik,” küsis: “Kas kunstnik hakkab maalima, sest ta peab maali 21. detsembriks lõpetama? Ei.” Inspiratsiooni ei saa nõuda teatud ajaks, samuti ei tule see kusagilt iseenesest - seda tuleb ise otsida ning leida.
