Olen suhelnud väga paljude välismaalastega ning elanud ka peaaegu aasta teises riigis, kus on tunduvalt madalam elatustase, kui Eestis. Alati olen reklaaminud välismaalastele, et eestlased on küll mõnikord kinnised, kuid siiski sõbralikud ning tolerantsed ja samas avara maailmavaatega. 

Inimesi on mitmesuguseid, samamoodi ka arvamusi - seda teame me kõik. Kuid kas osa inimestest ongi nii "julmad," et neile teiste inimeste arvamused, kas siis internetis kommenteerides või päriselus, üldse korda ei lähe? Või on need kommentaatorid sellised ainult internetis anonüümselt sellised? Minule on eestlased alati tundunud tolerantsed ja arusaajad! Olen ma tõesti liikunud lihtsalt viisakates seltskondades?

Mõnikord loen kasvõi siin Delfis lugejate lugusid ning olgu need siis kas natukene tahumatud või minu arvamustega vastuolus, ei taha ma kohe hakata inimest ja tema arvamust maapõhja kiruma. Milleks? Kõik need lood ja arvamusavaldused võiksid olla aruteluks, mitte aga lihtsalt põhjuseks öelda kirjutajale, et ta on rumal ja ebapädev.

Lugesin hiljuti artiklit, mille kirjutas üsna noor tütarlaps, ning tema lugu ja seal olev probleem tundusid olevat üsna aktuaalsed ning ka eakohased. Kuid lugedes kommentaariumit, hakkas mul sellest tüdrukust kahju - inimesed olid ikka väga õelad tema vastu. Jälle tekkis mul küsimus, milleks? Loomulikult saan aru, et ka kommenteerijal on õigus avaldada oma arvamust, kuid kas seda on võimatu siis viisakalt teha?

Tegin täna katse. Võtsin lahti ühe artikli, mis tundus mulle olevat üsna keskmisel tasemel ja aktuaalne. Selles oli põhjendatud arutelu, mitte ainult oma arvamuse avaldamine ja erinevaid põhjendusi. Mõtlesin, et sellel artiklil peaks olema küll ka adekvaatsed kommentaarid, kuid kahjuks eksisin. Kas on tõesti võimalik, et mõned sellised kommentaatorid võiksid kuuluda ka minu tutvusringkonda ning elada nii-öelda kaksikelu, et avalikult on minuga ausad ja toetavad ja igas mõttes tolerantsed, aga kui ma kirjutan sel teemal artikli, siis ütlevad, et ma olen loll ja saadavad mu metsa?

Tean, et pole õige hinnata eestlasi ainult selle põhjal, kuidas nad internetis kommenteerivad ning ma ei teegi seda. Ma lihtsalt loodan, et need inimesed, kes tahavad arvamust avaldada, teevad seda ning ei pööra tähelepanu nendele mõttetutele kommentaaridele, mis nendele näkku visatakse.

Olen minagi varem lugusid kirjutanud ning ka mina pole ainult positiivseid kommentaare saanud. Liigitaksin need kaheks - ühed on igati arukad (olgu siis kas negatiivsed või positiivsed) ning teised, mis on lihtsalt lahmimised, et saaks aga kuskil kellegi suunas oma kehva tuju välja elada.

Ma ei arvagi, et kommentaarid peaksid olema ainult positiivsed - mulle pigem meeldib kui inimesed arutlevad. Paraku tundub, et intenetis mõistlikku arutelu on suhteliselt keeruline kohata. Kas tõesti on internet koht, kus viisakus ei loe midagi? Tundub, et tänapäeval on kõige rahulikum mitte omada oma arvamust või vähemalt seda mitte avaldada..

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena