Nüüdseks olen suureks kasvanud. Jõuludest tahaksin arvata samamoodi nagu lapsena, aga maailm ei lase. Muidugi ei pea ma silmas jõulutegelaste olemasolu. Pean silmas jõule üldsielt - see, mis on nende tähendus, miks on üldse jõulud olemas. Kaua aega tagasi oli asi seotud usuga. See on nüüd ammu kadunud ja ma ei tahakski, et see tagasi tuleks. Aga nüüd, tänapäeval, on jõuludest saanud aeg, mil tuleb võimalikult palju osta ja raha kulutada.

Minu jaoks tähendavad jõulud perega koos olemise aega. Armsate ja toredate asjade kinkimise, rahu, rõõmu ja vaikuse aega. Minu jaoks ei ole siin näiteks tähtis see, et kes ägedama ja suurema kingi teeb. Muidugi on kinki hea saada, aga tihtipeale on odav ja väike asjake armsam, kui ükskõik milline kallim ja suurem.

Aga just see raha ja kingituste tähtsus jõulude ajal ajab mind vihale. Ja see liigselt varajane reklaam ja inimeste ostma kutsumine. Ma ei usu, et mõtleksin teisiti, kui saaksin järksu rikkaks.

Aga igal pool on ainult kirjad ja reklaamid, et jõulude ajal (kusjuures reklaamid tulevad nähtavale juba oktoobris) tuleb ikka palju-palju asju osta - suurte rahade eest ja oksendamiseni.

See, et jõulukaubad juba oktoobri alguses mõnes kohas müügil olid, on ikka ebanormaalne. Jõulud peaksid just see aeg olema, kus jõulutunne kestab vähest aega ja on eriline. Minu meelest peaksid jõulukaubad tulema müügile alles detsembri alguses. Siis on jõulukuu käes ja jõulutunne võiks vaikselt tekkima hakata. Paraku peab ikka juba oktoobris selle hullumeelse reklaami ja muu jamaga pihta hakkama.

Kui keegi mõtleb, et see jutt tuleb kuidagi liiga vara, siis mina küll nii ei arva. Igal pool on juba jõulukaubad ja jõulureklaamid olemas.

Miks peavad jõulud seisnema raha kulutamises - mida rohkem, seda uhkem? Näiteks lasteaias sel aastal lastele pakke ei tehta. Lepiti kokku, et vanemad teevad ise. Samuti on plaanis ka kasvatajatele kink teha. Leian, et kui kõikidelt lapsevanematelt paarkümmend krooni koguda, siis saab väga kenasti tehtud toreda kingi nii kasvatajatele kui ka nende abilistele.

Mitmed vanemad arvavad aga endiselt, et tuleks ikka 2-3 korda rohkem raha koguda ja seega ka kolm korda kallimad kingid osta. Miks küll? Muidugi on kasvatajad head ja toredad ja väärivad kingitust, aga miks peab see nii kallis olema, kui isegi mõnele sünnipäevale minnes nii kallist kingitust ei tehta? Kui lisada veel lähedastele kinkide ostmised, lasteaeda jõuluvana tellimise, teatrid ja kingitused ja muud kulutused, tuleb summa ikka väga suur. Lisaks on vaja maksta igakuised arved ja laenud ning veel elada ja söönuks ka saada. Kusjuures selle peale läheb rohkem raha, kui näiteks eelmisel aastal, kuna kõik hinnad on kallimad, aga raha on sama palju käes või vähemgi. Ma saan aru, et kogutakse ju kamba peale, aga see ei tähenda, et peab kallima kingituse tegema. Kui kink tuleb südamest, ei ole ju tähtis, palju see maksab. Väheke kallimad kingitused võiks ikka sünnipäevaks jätta.

Muidugi oma kaaslasele ja lastele tehakse kallimaid kinke, aga miks peab seda kõigile tegema? Miks on enamik inimesi sellises tarbimise ja kulutamise hulluses jõulude ajal? Kaubapakkujatest ma ei räägi, nemad peavad niikuinii leidma võimalikult palju vahendeid ja võimalusi, et ikka rohkem raha saaks. Aga miks inimesed (tarbijad) ei mõtle, et palju tähtsam on ju see eriline aeg, kus saab kuuse ümber istuda ja jõululaule laulda?

Miks peab tegema tervele suguvõsale kalleid kingitusi? Või kui mitte suguvõsale, siis lasteaiakasvatajatele?

Miks rikutakse jõulutunne ära sellega, et juba oktoobris müüakse asju? Inimesed peaksid mõtlema rohkem jõuludele kui sellisele pühale, kus ollakse perega koos, nauditakse lund ja lumesadu, kui veab.

Kõik pannakse raha külge - mida rohkem, seda uhkem. Ja näiteks, kui keegi pole oma kingiga rahul, siis ollakse väga solvunud, et selline asi kingiti. Mis tähtsust sel on, mis kingiti, kui see tuli südamest?

Me peaks mõtlema jõuludest teistmoodi kui tarbimise ja kulutamise pühast. Muidugi on kulutusi, aga neid võiks ju võimalikult vähe olla. Kogu aeg aga mõeldakse asju juurde, mille peale raha raisata.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena