Riigiraadio peab olema kriisiolukorras tunduvalt operatiivsem
Endine siseminister Margus Leivo rääkis ajakirjanduses, et infot oleks võinud jagada kõikide kuulatavate raadiojaamade kaudu. Leivo öelduga tuleb nõus olla. Paraku kestab paljudes eraraadiojaamades aktiivne programm vaid kella 20-ni õhtul. Pärast seda on eetris kordussaated või muusika.
Samas Eesti kõige kuulatavama ja suurima levialaga Vikerradio programm kestab tunde kauem, näiteks viimane uudistesaade läheb 2009. aasta suvest eetrisse kell 22. Enne seda olid viimased uudised täpselt südaööl. Viimaste uudiste toomist varasemale kellaajale põhjendati majanduslanguse ja rahapuudusega.
Toona lubasid raadiojuhid, et kui midagi erakordset juhtub, tullakse uudistega siiski ka hilisöösel eetrisse. Neljapäeval, kui suur hulk inimesi Padaorus hätta jäid, seda aga ei tehtud. Kui erakordne see olukord siis õigupoolest olema peab?
Koos paaril eelmisel nädalal toimunud sidekatkestustega, on Eestis lühikese aja jooksul juhtunud juba kolm suuremat ohulukorda, kus riigiraadio saanuks elanikkonda kiiremini ja paremini informeerida tekkinud probleemidest. Kahjuks sisejulgeolekuga tegelevad institutsioonid seda võimalust ei kasutanud.
