Mittekodanikelt tuleks võtta hääleõigus kohalikel valimistel
Nüüd, kus riigikogu valimised on ukse ees ja valimislubadusi pillutakse kohati lausa mõõdutundetult, tuleks eestimeelsetel parteidel mõelda ühele olulisele veale Eesti valimissüsteemis. Nimelt on Eestis mittekodanikel õigus osaleda kohalike omavalitsuste valimistel. Seega saab mittekodanik otseselt mõjutada Eesti poliitikat, kuid halli passi omanikuna pole tal neid kohustusi riigi ees, mis on kodanikel. Kodanikel lasub näiteks sõjaväekohustus ehk kohustus kaitsta oma riiki. Mittekodanik võib valida keda tahes. Kui aga olukord välispoliitiliselt kriitiliseks läheb, ei seo teda riigiga midagi ja ta lihtsalt pühib jalgelt Eesti tolmu.
Meiega sarnast ajalugu jagavas naaberriigis Lätis mittekodanikud valida ei saa. Arvestades sellega, et seal on muulasi veelgi rohkem kui Eestis, on Läti otsus igati mõistetav ja ainuõige. Miks peakski andma sõnaõiguse riigi asjades neile, kes sageli ei valda riigikeelt, elavad Vene inforuumis ja käivad tihti rusikas taskus selle riigi vastu, kus nad elavad. Enne kui integratsioon pole oma eesmärki saavutanud, ei tohiks mittekodanikel olla mingit asja valimiskasti juurde.
Kui vaadata nüüd, mis tulemusi on Eestis andnud mittekodanike valimisõigus, siis kokkuvõtlikult võib öelda, et tulemused on olnud kõike muud kui Eesti riigile kasulikud. Võtame näiteks Eesti Vabariigi pealinna Tallinna. Sealse linnavalitsuse panevad paika mittekodanikud ja muulased, sest nad moodustavad praktiliselt poole Tallinna rahvastikust. See kõlab lausa absurdsena, et mittekodanikud valiva ühe iseseisva riigi pealinna valitsuse!
Näeme kõik, kuidas vene keel seal võimutseb ning linnavalitsuses ja muudes linna ametites istuvad umbkeelsed elukogemuseta muulasnoored. On vaid aja küsimus, mil muulased Keskerakonna üle võtavad. Pole ka saladuseks, et linnas valitseva Keskerakonna huvides on igal võimalusel just mittekodanike ja muulaste huvide eest seista, sest nende häältest oleneb nende võim. Aga võimuga kaasnevad privileegid on vägagi magusad. Selle võimu nimel võib isegi Venemaalt ja Liechtensteinist kahtlast raha küsida. Kuid nii ei esindata enam mitte Eesti riiki ja rahvast, vaid ollakse otseselt seotud oma valijaskonna meelisriigi Venemaaga ja selle huvidega. See on aga otsene oht Eesti riigile ja kõiges selles olukorras on süüdi vildakas KOV valimisseadus.
Lisaks saavad mittekodanikud valida ka Eesti Vabariigi presidenti. Kui riigikogus presidenti ei valita, teevad seda valijamehed. Kuna aga presidendi valijamehed tulevad kohalikest omavalitsustest, mida saavad ka mittekodanikud valida, siis ongi nii, et Eesti presidendi valimist mõjutavad otseselt mittekodanikud.
Nüüd tuleb küsimus esitada riigikogus esindatud eestimeelsetele parteidele: miks te Lätist eeskuju ei võta ja mittekodanikelt valimisõigust ära ei võta? Kas te tahategi, et Eesti Vabariigi pealinnas ja Ida-Virumaal valitseks stagnatsioon ja Vene mõju? Nii see paraku praegu on ja süüdistada võivad valitsusparteid vaid iseennast.
