Argo Luude: Korraldatud prügiveo läbimõtlematu korraldus
Kurb reaalsus on aga see, et arusaamatusi elanike, jäätmevedajate ja ametnike vahel on palju ning jäätmevedajate hiigelkasumid on müüt.
Mida tähendab seaduses ettenähtud jäätmeveo korraldamine, on omal nahal tunda saanud suur osa Eesti jäätmetekitajatest. Ja kes veel pole, on saanud meedia vahendusel end teemaga kurssi viia. Jäätmeveost kirjutatakse sisuliselt iga päev — küll informatiivselt, küll süüdistavalt, harva ka kiitvalt. Tavapäraselt tehakse üksiknäidete alusel kaugele ulatuvaid järeldusi kogu süsteemi kohta. Süvenemata probleemi algpõhjustesse kiputakse jäätmevedajaid hukka mõistma enne kui kõik osapooled on ära kuulatud.
Mida see jäätmeveo korraldamine siis endast kujutab? See tähendab, et kohalik omavalitsus viib üksi või koos teiste omavalitsustega läbi konkursi jäätmevedaja leidmiseks. Koostatakse konkursi tingimused, küsitakse hinnapakkumised, valitakse välja parim (enamasti odavaim), sõlmitakse leping ning vedu võibki alata. Tundub lihtne ja loogiline. Aga ei ole.
Kujutage ette, et plaanite osaleda väljakuulutatud hankel viiekorruselise maja ehitamiseks. Küsimusele, kas maja peaks olema betoonist või puidust, kui suur ning millise katusega vastab tellija, et tema täpselt ei tea, lähtuge oma kogemusest. Kui siis pakkumised esitatud, ehitaja välja valitud ning maja valmis, hakkab tellija nurisema, et korrused on liiga madalad, materjal vale, maja väike, kraanid pidanuks olema kullast ja parkett naturaalpuidust. Ehitaja vastuse peale, et seda ju hanketingimustes polnud nõutud, nenditakse lakooniliselt, et teenuse osutaja ei saa hakkama ja et ise ta ju tahtis seda tööd.
„Korraldatud“ jäätmeveoga aga asjad just nii käivadki — konkursi tingimustes antakse ette väga üldised näitajad nii jäätmemahu, klientide arvu, käitluskoha jm kohta, mis on aga kõige olulisemad näitajad jäätmeveo hinnakujundusel. Tihti lisatakse suurelt ja rasvaselt, et tellija ei garanteeri antud lähteandmete õigsust.
Seega, kui küsitakse pakkumist näiteks 4000 tonni äraveoks, võib hiljem selguda, et tuleb ära vedada hoopis 2000 või 6000 tonni. Asjaolu, et ühel või teisel juhul on probleem nii inimeste kui veomasinatega (ühel juhul pole neile piisavalt tööd anda, teisel juhul tuleb jälle vahenditest puudus), selgub alles reaalselt teenust osutades. Probleem jääb konkursi võitnud vedaja lahendada.
On tavaline, et registris pole osa majade numbreid, on valed tänavad, tühjad krundid, alajaamad, pumplad, garaažid jne. Igaüks saab aru, et kui maanteed hakataks ehitama vihikulehele joonistatud pliiatsijoone järgi, siis korralikku teed loota ei tasu. Jäätmeveos aga paistab olevat vastupidi — vaatamata algandmete viletsale kvaliteedile oodatakse vedajalt kõrget kvaliteeti ja kliendile pakutud rahulolu. Mis sellest, et maapiirkondades ja tihti ka väiksemates asulates tuleb prügivedajal endal algandmetest puuduvaid, kuid siiski tühjendamist vajavaid prügikaste otsida; et kolme meetri laiusele prügiveokile on jäetud vaid 2,5 meetri laiuses teed või puuduvad taludel/majadel vähimadki aadressile omased tunnusmärgid.
Kuna tellija on ise paradoksaalselt ka hilisem järelevalve teostaja, siis enesestmõistetavalt on kohustused ainult vedajal ja õigused (sh õigus oma kohustustest kõrvale hiilida) tellijal. Vedajale ja kliendile jääb aga küsimus, kas selline ongi siis korraldatud jäätmevedu? Ja kui on, siis milline osa sellest ära korraldati?
Kuue aasta jooksul saadud kogemus näitab ühte — korraldatud jäätmevedu toimib hästi ainult nendes omavalitsustes, mis tõepoolest soovivad jäätmeveosüsteemi korralikult käima saada, süvenevad probleemide olemusse, teevad vedajaga koostööd ning omalt poolt ka kõik, et vedu takistuste ja arusaamatusteta toimiks. Lahendus on koostöös, mitte näpuga mööda lepingupunkte järje ajamises.
Tundub lihtne? Tundub küll, kuid kahjuks väga keeruline saavutada. Vähemalt vedajal üksinda. Seal, kus jäätmete vedamisse suhtutakse nii nagu alguses kirjeldatud, ja tellija ei tegele vastutustundlikult probleemi tegelike põhjustega, ei suju asi alguses, vahepeal ega lõpus.
Autor on AS Veolia Keskkonnateenused juhatuse liige.
