“Vanad ja kobedad” saavad ka komöödiafilmis jalad alla

Sügaval kesksuvel seiklevad mööda Lõuna-Eestit kangelased teleseriaalist “Vanad ja kobedad”. Tegemist pole järjekordse kontserttuuriga, vaid Eesti uue kinohiti sünniga.

Populaarsete Maie ja Valduri, Väino ja Silvi äpardusi täis sekeldused jäädvustatakse mängufilmina “Seiklusjutte maalt” ehk “Vanad ja kobedad saavad jalad alla”. Vaevalt-vaevalt üle-eestilise kontserttuuri “Maie ja Valdur saavad poja” edukalt lõpetanud estraadikunstnikud Henrik Normann ja Madis Milling näitlevad seekord rahvalikku huumorit täis komöödias. Omapärased tegelased mehkeldavad kuskil Eesti lõunaosariikides ja püüavad kõigest väest Väino (Henrik Normann) lörrijooksnud elu rea peale sättida. Mingi ime läbi saab Väinsist majaomanik ning üliaktiivse Maie (Henrik Normann) range kontrolli all peab Valduri (Madis Milling) sõber linnast kaduma ja maal eeskujulikuks taluperemeheks muutuma. Iseenesest mõista kuulub Väino uue elu juurde naine ja kõik muu kohustuslik, et ikka päris peremehe mõõtu välja anda. Elu pole aga lilleaed. Maie soov oma mehe Valduri kaltskaabaklikust sõbrast Väinost inimene kasvatada läheb üle kivide ja kändude. Tõrjutud Väino teed ristuvad viinaninast naaber Kollaga (Robert Gutman), ülikauni näitsiku Gerliga (Piret Laurimaa) ning ranget politseimundrit kandva kaunitari Imbiga (Viire Valdma). Vanade ja kobedate elu segavad veel kohalik ärimees Toonik (Jan Uuspõld) koos oma turvamehega Nagu Vari (Sepo Seeman), sõjaväelane (Marko Matvere), alevi lits (Kaili Närep) ja õnnetu jalgrattur (Egon Nuter).

Kinomehe igipõline vaenlane
Eesti ilm on parajaks tuleprooviks kõigile filmitegijatele. Nii on see selgi korral, mil Nädal Otepää lähedal asuvas talus uue komöödiafilmi sündi jälgis. Suur välgutamine ja müristamine, millele järgnes kõva sahmakas vihma, püüdis nurjata Maie ja Silvi kelmika päikesevõtmise. Rezhissöör Rando Pettai vahtis laialilagunevaid vihmapilvi ning otsustas: päevitamisstseen tuleb siiski! Mehemõõtmetes hiidnaiste suplustrikoosid kandvate kehadublantide Nele ja Pille õnnehetk oli saabunud. Noorte ja saledate näitsikute ainsaks ülesandeks oli Maie ja Silvina pika rohu keskel kõhutada ja päikesel nahka paitada lasta. Põhinäitlejatele Normannile ja Millingule tehti sel momendil teab kui mitmendat korda taas Maie ja Silvi grimmi. Normanni sõnul on see üsna tavaline, et ta küüsi päeva jooksul mitmeid kordi värvitakse ja siis jälle Väino mängimise tarvis küünelakk maha võetakse. Ligi tund kestva grimeerimisega olevat ta ka täitsa harjunud, kuigi liikumatuna istuda olevat üsna tüütu.

Loomad filmigrupi toita
Maja, mille sees ja ümber vanade ja kobedate (võtteplatsil kõlas ka sõnaühend “noored ja tobedad”) elu kulgeb, olevat vahetult enne võtteid just viisaka värvi peale saanud. Pererahva heakskiidul lörtsiti kirsipunane majakate filmi tarvis aga ära, löödi päevinäinud laudvoodriga üle ning ehitati veel ka kipakas tuulekoda ette. Lisaks sellele pandi laudadega kinni aknad ja maskeeriti see viinapuu lehtedega üheks väga-väga mahajäetud hooneks. Pererahvas ise läks mõneks ajaks kodust hoopis eemale, jättes koera, kassi, kanad ja jänesed filmigrupi hoole alla. Filmikunstnik Mare Raidma sõnul peab maja vastu pidama ka ühele pommiplahvatusele, seega on uus laudvooder maja kaitseks üsna oluline. Raidma üheks lõpmatuseni kestvaks tegevuseks tunduski olevat maltsa ja rohmaka roheluse maja ümber laotamine ning vihmast longu vajunud taimede sirgeks ning suviseks seadmine. Dekoraatorid riputasid kõikjale üles hoiatavaid silte, et mitmekümne pealine võttegrupp puutumatu looduse muljet jätvat heinakamarat, samblikku ja mitmeid kauneid taimi poriseks ei trambiks.

Näitlejate parem käsi
Ehkki superümberkehastujad Henrik Normann ja Madis Milling on Maie ja Valduri ning teiste humoorikate kangelaste nahas olnud juba kaks tele- ja kontsertihooaega, on neil filmivõtetel abiks näitejuht Eero Spriit. “Laval peab paisutama mängu, et ka viimases reas olev vaataja saaks aru, siin peab vaoshoitumalt tegutsema,” ütleb Maie-Väino kehastaja Normann. Eero Spriit jälgib nii karakterite arengut kui aitab meeles pidada ka meeleolusid ja miimikat, millega eelmine stseen algas või lõppes. Lisaks Maieks-Väinoks ning Valduriks-Silviks olemisele mängivad Normann ja Milling ka saatejuhte Normi ja Milli, kes raadiosaadet eetrisse annavad. Rezhissöör Pettai sõnul käib vanade ja kobedatega selle filmi puhul kaasas mingi müstika. Nad elavad maailmas, kus kõik on nagu päris, aga ainult natuke reaalsusega nihkes. Platsi tuuakse nii Valduri vana Volga kui ka päevinäinud külgkorviga mootorratas. Tegelased tunduvad elavat justkui oma noorusajas, mil uue riigikorraga saabunud vabadusest unistadagi ei osatud. “Sündmused lähevad reaalsusest välja, aga siis nihutatakse reaalsust natuke lähemale. Only truth is fun (ainus tõde on nali),” ütleb Pettai valmiva ekraaniloo kohta. Nii sünnibki kaunis looduses, kusikuklaste, metsmesilaste ja puukide seas uus komöödiafilm “Seiklusjutte maalt”. Kolm aastat tagasi Millingu ja Normanni raadioimprovisatsioonist alguse saanud Maie, Valduri, Silvi ja Väino lugudest väljakasvanud filmiloole julgevad vähesed läbikukkumist ennustada. Selle aasta detsembris kinodesse jõudva filmi kangelased on sedavõrd tugev kaubamärk, et juba võtete ajal tahavad “Vanade ja kobedate” fännid autogrammi küttimisega näitlejad tappa. Ehk sünnib pärast pikka ja pinevat ootamist tõesti üks rahvalik kaup, mis inimesed kinno meelitab ning kassat tooma hakkab. Üks lopsakas filmilugu eestlastelt eestlastele.