Imelised pulmad Leigol tanki ja romantikaga
Vanasti pidasidki eestlased pulmi just sügisel, kui kõik välitööd olid tehtud ning keldrid sööki ja jooki täis. Mitu päeva enne pulmapäeva olid väga ilusad ilmad — tõeline vananaiste suvi. Hakkasime juba nädal varem hoolega ilmateadet jälgima ning lootma, et tuleb meie jaoks ka ilus ilm.
Pulmahommikul ärgates oli aga kõik mattunud paksu udu sisse ja pettumust oli näha me nägudest. Kui ma soengut ja meiki tegemast tagasi tulin, loor juba peas, vaatas Tann mind akna pealt ja küsis „Kuhu sa nüüd minema hakkad?“
Ilm oli tõeliselt masendav, kuid õnneks ilupildistamise ajal läks udu ära ja päikegi tuli välja pilve tagant. Registreerimine toimus Leigo saare peal, kuhu tulime tankiga ja seda veel läbi vee. Külaliste jaoks oli see suur üllatus ning mitte keegi ei osanud seda ette näha. Arvati ikka, et tuleme paadiga.
Aga tank oli väga hea mõte. Olime ka esimene pruutpaar, kes seda Leigol tegi. Meie kolmeaastane poeg räägib siiani tankist, kui jälle pulmadest juttu tuleb. Kirikuõpetajaks oli tõeliselt tore ja vahva Joel Luhamets. Ega eriti palju selliseid kirikutegelasi ei ole, kes võtavad pulmas kitarri välja ja laulavad pruutpaari jaoks, aga Joel oli just selline.
Minu esimene lapsepõlveunistus täitus sellega, et registreerisime oma abielu vabas looduses. Kui kirikuõpetaja oli meid paari pannud, siis läksid vees olevad purskkaevud tööle, mis oli eriti võimas. Päike paistis ja ilm oli super. Istutasime Leigole oma tamme, mille kõrvale panime ka toki meie perekonnanime ja pulmakuupäevaga. Minu neiupõlvenimi sulpsas koos kiviga Leigo järve.
Traditsioonilise külmlaua kõrval oli meil kolmekäiguline õhtusöök — tomatipüreesupp mozzarellapalli ja basiilikuga, wokitud aedviljad, ahjus küpsetatud liha kartuliga ning magustoiduks ahjuõun vaniljekastmega. Söök oli väga maitsev.
Pulmas sai lugeda meie pulma ajalehte, toimusid igasugused mängud, mängis bänd, pulmaisa juhtis kogu õhtu programmi, kaks fotograafi jäädvustasid kõiki ja kõike ning lisaks oli veel videomees, kes kõik tähtsa videolindile salvestas.
Avavalsiks valisime meie jaoks väga erilise laulu — Kelly Family “I can´t help myself“. Tantsisime lihtsalt aeglaselt üksteise vastas ja laulsime kaasa. Meie poeg võttis ka meie ristitütre tantsima ja nii me seal tantsisime kamina paistel.
Teine lapsepõlveunistus täitus sellega, et sain pulmas kimbu visata. Kuid mehega arvasime, et miks peab olema pulmas nii, et pruut otsustab kimbu viskamisega, kes järgmisena abiellub — laseme ka peigmehel otsustada. Siis ta võttiski minu jala küljest sukapaela ja viskas selle oma selja taha kogunenud poissmeeste hulka. Kimp ja sukapael läksid väga õigesse kohta.
Pulmapidu kestis varajaste hommikutundideni ja kõigil oli väga lõbus. Siin ma tahaksin tänada kõiki, kes aitasid meie pulmapäeva muuta just selliseks nagu see oli. Kui kellelgi tekib küsimus, mis oli mu lapsepõlve kolmas unistus seoses pulmadega, siis see oli, et mind üldse keegi naiseks võtaks.
