Erki Nool: Veerpalu juhtum on Eesti spordile šokeeriv
„Ma arvan, et see on kogu Eesti spordile ja üldsusele šokeeriv,“ ütles Nool.
Noole sõnul kasutatakse kasvuhormooni selleks, et paremini taastuda. „See pole päris uus aine ja läks keelatud ainete nimekirja vist 1989. aastal, aga tema tabamine on väga keeruline,“ rääkis Nool.
„Kasvuhormoon on väga tugev ja kange preparaat,“ ütles Nool. „Kui me räägime kunstlikust kasvuhormoonist, siis seda manustatakse süstidega.“
Vandenõuteooriat ei saa olla
„Me võime vaidlustada kasvuhormooni avastamise protsessi, ja seda ka Veerpalu tiim läheb tegema, aga me ei tohi rääkida, et see on norralaste või kellegi teise vandenõuteooria,“ ütles Nool. „Siin me võime ainult vaidlustada, et tehtud proov on uudne ja ei ole väga pädev.“
Ta selgitas, et proovide andmisel täidetakse rida pabereid, millest kaks lähevad proovidega laborisse ja kus pole sportlase nime peal. Ta kinnitas, et laborant ei tea, kelle prooviga on tegemist või kust maalt on sportlane pärit. Kui proov on positiivne, siis võetakse need koodid ja viiakse kokku eelnevate paberitega.
Andrus Veerpalu andis positiivse dopinguproovi 29. jaanuaril Otepääl. Noole sõnul on tänapäeval tavaline, et sportlased peavad teatama kolme kuu peale ette, kus nad on ja mida teevad. „See pole imekspandav, et pühapäeval hommikul kell 7 koputatakse sportlasele uksele ja küsitakse pissiproovi,“ kõneles olümpiavõitja.
Advokaadid peavad võitlema
Nool usub, et Veerpalu nime on võimalik puhtaks saada. „Ma arvan, et see on väga raske, keeruline ja aeganõudev,“ lausus Nool.
Nool meenutas, et Veerpalu on andnud korduvalt dopinguproove ja need on kõik olnud negatiivsed. „Veerpalu tiim peab keskenduma konkreetselt sellel ühele proovile,“ soovitas ta.
„Ma loodan, et täna Andrus Veerpalu ütles, et ta ei ole tarvitanud ja ta suudetakse puhtaks pesta,“ kõneles olümpiavõitja. „Tema advokaadid peavad võitlema. Ma loodan ka, et Veerpalu ümbritsev seltskond ei põgeneks uppuvalt laevalt ka siis, kui see laev peaks uppuma.“
Noole hinnangul on doping spordis väga suur tabu. Nool meenutas suusaliidule, et Marion Jones ei läinud vanglasse mitte dopingu tarvitamise pärast, vaid valetamise pärast.
2007. aasta oktoobris tuli avalikuks tema ülestunnistus, et ta tarvitas alates 1999. aastast kahe hooaja vältel dopingut, ning ta tagastas Sydney olümpiamängudel võidetud medalid. 11. jaanuaril 2008 mõisteti Jones steroidide kasutamise kohta valevande andmise eest kuueks kuuks vangi.
Doping ei ole tippspordis tõsine probleem
"Tippsporti ilma meditsiinita loomulikult ei ole, sest sportlastel on väga sageli vigastusi, aga sellist väidet, et kõik „panevad“, ei saa öelda,“ rääkis Nool. Ta tõi välja rahvusvahelise statistika, mille kohaselt võeti eelmisel aastal kokku 40 00 dopinguproovi, millest viis protsenti olid positiivsed proovid, millest omakorda pooled olid sportlastele lubatud ainete tarvitamisega seotud – näiteks astma või suhkrutõve ravimid.
„Järgi jääb 2,5 protsenti 40 000 proovist,“ rääkis Nool. Ta täpsustas, et ka nende proovide hulgas oli neid, mis ei olnud tõsiseltvõetavad dopingujuhtumid, näiteks oli sportlane vahetult enne proovi andmist suitsetanud. Seetõttu vaid üks protsent tippspordi dopingujuhtumeid on tema sõnul tõsised, mille hulgas on praegu kahjuks ka Andrus Veerpalu juhtum.
„Tippspordis ei ole doping tõsine probleem,“ hindas Nool. „Kõige suurem probleem on jõusaalid ja rahvaspordiüritused, kus inimesed ei tea, mida nad tarvitavad. See on väga suur risk.“
Sponsorlepingud on karmid
Noole sõnul on sponsorlepingud väga konfidentsiaalsed. „Üldine maailmapraktika on selline, et kui sportlane on tarvitanud keelatud aineid, siis ta peab kogu sponsorraha tagasi maksma,“ rääkis ta ja lisas: „Vähemalt minu ajal olid lepingud sellised.“
Seetõttu tähendab halvima stsenaariumi korral see juhtum suusaliidule mitte ainult väga suurt moraalset, vaid ka finantsilist kahju.
