FOTOD: Siilipaari idüll kevadises kesklinna pargis
Olles maandunud just värskele kevadisele murule, kuulsin kusagil sahistamist, lisaks tundsin samaaegselt kedagi mind jälgimas. Kiirelt vaatasin üle kogu pargi territooriumi, ent siiski kedagi ei näinud.
Seejärel kordusid kahtlased hääled, millede peale tuli mul ka hiilgav mõte vaadata enda selja taha, kus ma lõpuks enda rahurikkujaga, SIILIGA, tuttavaks saingi!
Tõepoolest oli ka see väike loom palavusest hulluks läinud ning samuti ärakaotanud hirmutunde, kuna tema sammud kellegi juurde, kes temast toiduahelas kõrgemal, olid väga julged.
Peale põhjalikku vestlust, kuigi ei saa öelda, et mu „siili keel“ oleks heal tasemel, jõudsin järeldusele, et see armas olend on kaunima soo esindaja, kes kiirustas oma peikale korraldama hommikusööki otse voodisse.
Proua Siil oli isegi nõus minu fotokaamera ees poseerima, kuigi tema nõusoleku saamiseks pidin paar komplimenti siiski andma. Nagu te ise võite pildilt näha, on meie Daam ikkagi päris kena.
Samal päeval samas pargis, aga õhtul juhtus veel üks põnev asi. Seekord sain kokku meie Kangelanna mehega, kellelt samuti küsisin paari pildi luba, ta ei olnud vastu. Härra ei olnud üldse tagasihoidlik, lehvitas käpaga. Viimast palusin Tal teha ning tulemust saab näha pildilt.
Peale seda päeva ma enam neid armsaid armunuid küll näinud ei ole, ent olen kindel, et kunagi kohtume taas.
