Tomusk: Yana Toomi kriitika minu raamatu suhtes oli üllatav
Tomusk kinnitas venekeelsele Delfile, et soovis raamatus vaid rõhutada kui vajalik on võõrkeeli osata ning mingitest rahvuste vahelistest konfliktidest seal juttu pole.
Tänases Postimehes ilmus artikkel, milles riigikogulane Yana Toom kritiseerib Tomuski lasteraamatut "Vend Johannes", mille ühes peatükis leiab aset stseen, kus vene keelt rääkivad mehed ründavad eesti noormeest, et temalt mobiiltelefoni röövida.
"See, mida nägi seal Yana Toom, on minu jaoks üllatuseks. Kui ta soovis siin näha rahvusküsimust, siis on see tema arvamus," selgitas Tomusk. "Kuid seal pole absoluutselt teemaks rahvusküsimus. Kui mingi poliitik näeb seal mingil põhjusel konflikti, siis on see selle poliitiku arvamus."
Tomuski sõnul on kahju ka sellest, et kui mõni inimene loeb sellist arvamust, ei lähe ta mitte raamatupoodi, et lugeda, millest raamatus ikkagi kirjutatakse, vaid usub arvamusliidri ajakirjanduses avaldatud arvamust. "Lugeja näeb seda, mida räägib Yana Toom. Kuid raamatut ei tohiks hinnata selle alusel, mida keegi sellest räägib. Tasub lugeda raamatut ennast."
Delfi otsustas ka raamatupoest läbi käia
Palju kära tekitanud peatükk algab sellega, et Johannese isa räägib sellest, et vene keele oskamine on kasulik, sest siis saab lugeda näiteks Puškinit. Mille peale nooruk vastab: mis tolku on minul Puškinist? Natuke hiljem saabub 14-aastane Johannes vabariigi aastapäeva ürituselt koolist ning märkab, et tundmatud mehed peksavad eesti noormeest. Kui ta vahele segab, siis saab ta neilt vastuseks kurja tooniga öeldud: "Tševoo? Tševoo tebe nado?" Johannes üritab meestega rääkida inglise keeles, kuid ründajad ei reageeri sellele. Sel hetkel tulevad Johannesele meelde vene keele tunnis meelde jäänud sõnad. "Dorogije rebjata, prekratite!" ütleb ta. Kuid ka see ei avalda soovitud toimet ning olukord laheneb alles siis, kui läheneb grupp Johannese sõpru. Kui Johannes hiljem aga koju läheb, ründab teda üks varem mainitud meestest - tõenäoliselt, et kätte maksta. Kuid Johannes osutab vastupanu ning põgenev ründaja lubab: "Izvinite, bolshe ne budu".
Tomusk: nimetatud juhtum leidis päriselt aset
"See lugu juhtus päriselt," põhjendab Tomusk, miks oli vaja sellist situatsiooni kirjeldada. "Ma tunnen isiklikult seda noormeest, kellega see lugu juhtus. Tunnen tema vanaema, kes ütleb raamatus, et võõrkeelte oskamine on kasulik. Just eile küsisin noormehelt üle, kas tõesti oli lugu selline. Ja tema vastas, et kahjuks küll. Seega on teemasid, mis mõnes inimeses kutsuvad esile ebamugavust, kuid mis kahjuks leiavad ühiskonnas aset. Ma ei näe selles situatsioonis mingit rahvustevahelist konflikti. Rahvustest pole seal ühtegi sõna, mitte ühtegi tähte."
Vastates küsimusele, miks vene keele õppimise kasulikkust illustreerib just nimelt see lugu ja mitte näiteks olukord, kus ostja ja müüja ei saa teineteisest aru, lausus Tomusk, et see teema võib igal juhul tunduda kellelegi solvavana. "Kui autor räägib, et müüja ei saanud eesti keelest aru, siis kohe võib keegi ennast solvatuna tunda, sest tekib küsimus: millist keelt oskavad need müüjad, kes eesti keelt ei mõista? On erinevaid olukordi. Ja kahjuks on selline olukord, nagu raamatus kirjeldatud, tuttav paljudele eesti poistele. Mul on väga kahju, kuid kahjuks on see nii."
Teemat laiemalt võttes rääkis Tomusk, et Eestis on tolerantsusega lood tegelikult paremad kui Euroopas keskmiselt. "Tolerantsusega on lood Eestis sellised, nagu ka teistes Euroopa riikides. Mulle tundub, et isegi natukene paremini. Näiteks, kui vaadata sündmusi, mis leidsid aset 1990. aastatel Soomes või äsja Prantsusmaal, siis selliseid asju meil siin ei ole," on Tomusk veendunud.
