Raske majanduslik olukord ajendab töövõimetust taotlema
Kui pensionäride arv suurenes 2010. aastal 9138 võrra, siis 5928 neist olid töövõimetuspensionärid ja 3856 vanaduspensionärid, muud liiki pensioni saajate arv vähenes, selgub statistika aastaraamatust.
"Majanduskriisi ajal on iga sissetulek inimestele olulisem kui varem ja seega on suurem ka motivatsioon võtta ette puude või töövõimetuse taotlemise protseduur," selgitasid statistika ülevaates Marve Randlepp ja Yngve Rosenblad.
Kui vanaduspensionäre on ligi kolmveerand kõigist pensionäridest, siis töövõimetuspensionäre on 21 protsenti ning ülejäänud – väljateenitud aastate pensioni, toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni saajad – mahuvad viie protsendi sisse.
2009. aastal kasvas töövõimetuspensionäride arv veelgi kiiremini, olles vanaduspensionäride arvu kasvust ligi viis korda suurem.
Pensionäride osatähtsus suurenes 2010. aasta jooksul 29,5 protsendini rahvastikust. Aasta varem oli pensionäre 28,8 protsenti rahvastikust.
Mehi rohkem kui naisi
Järjest rohkem on pensionäride seas mehi – aastaga suurenes meeste osatähtsus pensionäride hulgas 37,4 protsendilt 37,7 protsendini, ületades 2009. aastal püstitatud rekordi.
Tegurid, mis mõjutavad pensionäride arvu ja jagunemise muutumist, on samad nagu varem, märgib Statistikaamet. Põhjused on järgmised: rahvastiku vananemine, naiste pensioniea järkjärguline tõus ja raskest majanduslikust olukorrast ajendatud töövõimetuse taotlemine.
Töövõimetuspensionäride arvu kasvu kõrval on jälgitav puuetega inimeste arvu kasv – 2010. aasta jooksul suurenes kehtiva puude raskusastmega inimeste arv 7697 võrra 128 129-ni ja nende osatähtsus rahvastikus 9,6 protsendini.
